Läbi see jõul....

Ja aasta kah! Peaks ehk mingi kokkuvõtte tegema või aruande koostama!??!
Tööd oli vähem kui mullu.
Raha oli vähem kui mullu.
Tervis oli kehvem kui mullu.
Päikest ja sooja oli vähem kui mullu.
Vihmavett oli rohkem kui mullu.
Ja omaendaisiklikke firmasid oli rohkem kui mullu :))) Jalutuskombinaadi tegevus täielikult ilmast sõltuv. Kord põlvini vees, kord põlvini hanges... kasumit ei mingit! As Aega Küll tegutses täiega, põhitoodanguks igavus :) OÜ Võlg ja Nälg ametlikku tegevusluba veel saand ei ole... no nälga veel pole. Ja MTÜ Türisalu Pank tuleb vist suvisele ajale edasi lükata või hoopis ää jätta... Kardan nii külma kui kõrgust :)
Kui nüüd mainida ka, et mingid kurikaelad üle poole mu optimismist ja huumorimeelest pihta pannud on, siis... oli ikka jummala SITT aasta küll :(

Aga kui sitast siirupit teha!???!!!
Mul on neli üli-üli-üli..... last!
Mul on kõige-kõige-kõige lapselaps! Mu oma tarkmeestaskus!
Mul on väga-väga-väga sugulased!
Mul on super-super-super sõbrannad ja semud!
Ja kui nüüd meenutada, mida kõike nende seltsis eelneva 12 kuu jooksul ette võetud, üle elatud ja korda saadetud sai, siis.... Polnud see aasta nii sitt ühtigi! :)))
Järgmine on ehk hullem! Hi-hiii! :)

Sellised jõulud...

Kõigile! Kõigile! Kõigile!

Võimalikult meeldivat jõuluaega!

Võimatult lustlikku aastavahetust!

Parasjagu lund ja pisut pakast!

Olge ikka mõnusad!

~60-kraadine vahe :)))

Mu jaoks on tavaline, et oma järeltulijatega vahel mitu nädalat kontakti pole. Ei ole ma selline emmetaja tüüp, kes üle päeva uuriks, et kuda sul läheb. Lapsed teatavasti helistavad siis, kui on mure või suur rõõm. Mõned tunnid tagasi andis mu nokkija märku, et kellelgi miskit öelda on. Oh-ooooo! Liisa, seagripi ametlik maaletooja, on Mehhikost maarjamaale jõudand :) Pluss 39-st 20-kraadisesse pakasesse! See teeb siis vaheks ~60 kraadi :))) Põhjalikumaid muljeid ja pilte näen ehk homme. Niisama lõbupärast ma edasi-tagasi ei sõidaks, aga üks tatine tarkmees taskus nõuab mu seltsi. Polegi teist üle kuu näinud ja tema juttu kuulanud. Saan ehk jälle targemaks :)))

Mitte just vihane....

....aga kohutavalt nördinud küll! Selle tulevärgifirma peale, kes mind üle kahe nädala lollitanud on. Ilmselt siis minu eilse järelpärimise peale täna helistati ja vabandati, et neil on siitkandist inimene, kes aastaid asjaga tegelenud on ja võtavad selle. Kurat, miks te siis varem ei teatanud! Ma oleks miskit muud plaani võtt, mitte päevade kaupa madalstarti oodanud! Nüüd pole paariks päevaks mõtet pealinna ka minna, sest nädala algul pean kohalikus tööametis nägu näitama ja jõululaupäeval jälle Tallinnasse, seekord Varmo juurde. Seda edasi-tagasi sõitmist mu rahakott ei luba ja egas pakasega eriti mugav pole ka. Ai, ma tahaks end täis juua! Kes kampa lööb???? :)

Ootajal niiiiiii pikk on aeg....

Jõule ja aastavahetust ma ei oota. Tulevad need nii ehk naa! Aga vastukajasid mu eelolevat elu puudutavates küsimustes ootan küll.
Teele süstis mulle ühe tobeda idee, et võiksin kodus molutamise asemel kooli minna ja õppida. Kahtlane värk! Rahaliselt ja logistiliselt probleeme täis, aga nii Teele kui ka Tiina muudkui õhutavad (Liisa ja Madis ei keela ega käse). Saatsin siis kuu aega tagasi paberid ää, aga ei mingit vastust. No aega ju veel on, aga mitte ei meeldiks, et tuleb kiri ja homme ole kohal. Ma vajan ju pisut seedimist..... Ootan siis edasi....
Aga see aastalõpu tööpakkuja ajab lausa hulluks. Üldiselt tundub, et asi ikka hakkab toimima, aga.... Lubasid ju helistada ja muudkui ootan ja täna tõmbasin ise traati. Otsa juhtus üks ebakompetentne vidin (teised objektidel), aga niipalju teadis, et kohe-kohe. Öelnud siis kohe alguses, et vaid 10-14 päeva mind vajavad. Parajalt närviline olemine siin teadmatuses ju. Oleksin nädal või kaks hoopis Tallinnas olnud. Äkitse oleks abi olnd vaja Tristani kanseldamisel (Liisa ju Mehhikos). Oleks siis kodukorda kõigi vahet käinud, nii harva kui neid näeb. No Tiinat täna nägin. Televiisori kasti sees :) Müüs (andis) tähtsalt töötutele ravimeid. Ei värisend need käed tal ühtigi, nagu ise kartis.
Talve pole ma kunagi oodanub, aga see on nüüd käes. Pakast võiks ju vähem olla, aga tänu lumele ja PÄIKESELE ikkagi ilus.

Maniakaal-depressiivne kala :)))

Selline humoorikalt tabav iseloomustus oli kord mingis horoskoobis. Tegelt kehtib see vist kõikide inimeste kohta, ainult et seda meeleolude muutumist nimetatakse na prostalt tujukuseks. Peenem oleks ikka maniakaal-depressiivne sündroom :) Ehk siis praegsel MaSu, TäPe, PuPu, TüPa jne. ajastul MaDe. Pikka aega oli mul De: tööd pole, raha pole, igav on.... Tänu õmblemismaaniale saabus Ma. Särtsu lisas olukorrale lootus aasta lõpus pisut tööd ja raha saada. Lubati eelmisel nädalal helistada. Neljapäeval oli juba tänu ootusele ja teadmatusele mittemidagi tehatahtmise tuju, st et väike De. Helistasin ise, plä-plä-plääää: nädala algul kõllavad. Kohe pisike Ma, tänu millele paar nikubaanat nikerdatud sai. Nädalalõpp nüüd juba käega katsuda ja vaikus :( Aga De ei saa eriti tekkida, sest Raili on juba peaaegu paigas ja ehk jõuab järg ka minuni. Eile õhtul aitas Smilers oma kohalolekuga ka veidi tuju tõsta ja täna lähen Ma aktiveerimiseks juuksurisse. Eks näis, mis homme on, kas Ma või De. Peaasi, et on vaheldust :)))

Päev tervisele...

Eile õhtul sai Urve ja Pillega pisut maailma parandatud. Tegin aegsaste algust ka jõulukinkide jagamisega. Stiilis "Valik on sinu". Ja nad valisid täpselt need, mida ma eeldasin, arvasin. Seega tunnen neid läbi ja läbi :))) Naiste jutt ja must pesu ei saa ju kunagi otsa ja erinevate teemade seast kerkisid üles looduslikud kodukujunduselemendid :) Nii kõrgele, et täna lõunal välitööde riided selga, prügikotid näppu ja Pillega loodusesse. Metsa all sai mustikavarte harvendust teostatud ja mere kaldal koristatud :) Saak oli suht kesine. Viimane torm polnud midagi väärtuslikku randa uhanud. Vastupidi, lained olid parema kraami merre tõmmanud või siis liiva alla matnud. Ainult pihutäie siledaks uhutud klaasikilde saingi. Ja valgeks ligunenud huvitava kujuga oksi polnud ka eriti palju. Mul õnneks kodus vanad tagavarad, nii et Pillele ikka mõned leidsime. Ja siis veel nimetuid ja kirjeldamatuid kõrsi ja varsi :) Aareteotsimise kõrvalt leidsime aega ka loodust imetleda. Tuult praktiliselt polnud, seega meri sile-sile. Üks luigepaar osutas meile vahepeal eskortteenust ja mõned inimpaarid olid ka liikvel. Kilekotte neil polnud, järelikult meiesugused materialistid nad ei olnd. Ja lained oskavad ikka fantastilisi kujundeid liivale maalida. Teatud maa tagant erinevad, no nagu erinevad kunstnikud või koolkonnad oleks tegutsenud :) Paar tundi ja n+1 kilomeetrit värskes õhus.... Tänasin õnne, et enne kodus mõned kartulid ää koorisin ja verivorsti stardivalmis panin. Mõnus matk, korralik kõhutäis ja selline rammestus, et.... No Urve jõulupuuga tegin küll algust. Üks ring mustikavarsi kepi ümber paigas :) Rohkem ei viitsi. Ma endale olen neid puukesi selliseid poolemeetriseid teinud, aga ta tahab 1,5-st. Väikese inimese alaväärsuskompleks vist :))) Lõpetan tänase päeva pisut ebatervislikult: lõuatäis viina ja magama :) Sisetunne ütleb, et järgmisest nädalast läheb kiireks. Kõik, mis aasta jooksul tegemata, tuleb ju ää teha! :)))

Täitsa haige!

Ei, gripp ei ole. Köha ja nohu ka mitte. Hoopis nakkuslik õmblemise maania :))) Olin pikka aega immuunne, kui Raili mulle telefonis oma niidi-nõela projekte kirjeldas, aga kui üht neist nägin, sain ka nakkuse. Algus oli suht rahulik, katsetasin Raili stiili omapoolsete lisanditega. Siis hakkas äkki aju hallollus uusi ideid genereerima ja haigus ägenes: õmblen ühte asja, mõtlen juba teisest, kolmandast .... seitsmendast. Kaasnevaks nähtuseks on unehäired: kui ikka keset ööd hea mõte tekib, siis peab ju kohe kontrollima, kas sobivat värvi paela või nööpe on :) Ei tea, millal ja kuidas see tõbi lõppeb? Ilmnenud on juba mõningad tüsistused: terve korter niidijuppe täis :) Ja kaheksa erinevat asja on juba valmis ka. Ma ei ütle, mis need on, sest nood on jõulukinkideks usklikele: no neile, kes jõuluvana usuvad :))) Mina küll usun! :)

Kuidas eluga toime tulla...

Selleteemalisi õpetlikke raamatuid on lademes välja antud. Kümmekond aastat tagasi ma mõnda isegi lugesin, aga praegusel TÜPA ajal küll huvi pole. Aga näe Rakvere teatri näitlejatel olid eneseabi õpikud suvise kohustusliku lektüüri hulgas. Loetud, analüüsitud ja tulemuseks kollektiivne lavastus "Elu ja kuidas sellega toime tulla". Arvasin, et teemaks on a`la Mõtle positiivselt, aga on hoopis: Mehed on pärit marsilt, naised veenuselt. St. siis, et naiste-meeste omavahelised suhted. Komöödia. Jättes arvestamata, et paaril hetkel asi nagu venis ja üks naisosatäitja kriitikat ei kannata (ma oleks vist ka paremini mängind), siis oli tip-top tükk! Omapäraselt huvitav lahendus ja nalja ja head muusikat! Suur aitäh Maretile, kes selle kultuuriürituse välja käis! :)))

Aeglane, kiire-kiire...

Sellises rütmis see eluke kulgeb. Nädala esimene pool venib nagu kummipael. Sompus ja pime ja masendavalt igav. Nihuke käegalöömise tunne tekib, et virisedagi ei viitsi. Nädalalõpud aga üksjagu seltskondlikud. Haakun pea iga pakkumisega, mis heade inimeste poolt välja käiakse. Täna aga taas suur hall. Aga aasta tagasi olid hanged põlvini ja kohati üle pea! Mäletate?!?

Ai-ai-ai!

Jalalihased on valusad. Tantsimisest. Ja kõhulihased naermisest. Mareti sünnipäev oli. Algul kodus, hiljem Virmas. Tantsuteraapia. Täna hommikul enesetunne õrnalt õhuke. Ei, pea ei valutand, aga sisemine värin lihtsalt. See sai Vainupeal mere ääres ja metsas välja kõnnitud.
Peaks vist nüüd siin omaette veidi tantsima: ravida tuleb ju sellega, mis haigeks tegi :)))

Mis tähega algab....

Sellist sõnamängu (häälikuõpetus?) harrastavad Liisa ja Tristan õhtuti enne unikülla minekut. Loogiline oleks vist, et 3,5-aastane jõnglane kasutaks selliseid lihtsaid sõnu nagu ema, isa, koer, auto, tool, õun jne., aga oh EI! On hoopis nii, et mis tähega algab ..... rrrrrahvuslipp? Või siis ... rrrohusööja dinosaurus?
Need dinosaurused on juba mõnda aega Tristani lemmikud. Kord soovis ta üht nendest koju lemmikloomaks, nüüd on pisut teadlikum: neid looduses pole ja loomaaias ka mitte, nad sõid kõik rohu ära ja surid välja. Aga praegu ju rohi kasvab igalpool, miks nad siis tagasi ei tule? Homme läheb ta dinosauruste jalutuskäiku vaatama ja neid emotsioone tahaks kohe ise näha-kuulda :))
Ükspäev avaldas Tristan soovi, et tal peaks õde ja vend olema. Liisa siis seletas, et mõlemad korraga on vähetõenäoline ja ühekaupa ka kohe ei saa, see võtab ikka aega. Sellepeale arvas poiss, et ta võtab siis Sandra ja Madise :)
Mina: kuule, Madis on ju minu laps! Tristan: kuda ta saab sinu laps olla, kui ta on minu sugulane? Need sugulussidemed on tal veel pisut sassis, aga ega see sega 5 kuud vanema tädiga peitust mängimast :) Ja probleemi pole tekkinud, et kuidas vanaisa saab Karoliina isa olla :)))
Aga nüüd pilk aknast välja ja küsimus: mis tähega algab iiiilus lumine talveilm?!!!?

Vaikuse hääled...

Pladin... Kuu aega oli lakkamatu vihamapladin mu tegemiste ja tegevusetuse saatjaks. Hommikul äratas, õhtul uinutas unele. Nüüd mõnda aega hoopis .... lumehelbeke tasa-tasa...

Auh-auh! Auuuuu! Taks on üksinda kodus ja suhtleb iseendaga. Õnneks mitte mu peal ega kõrval, vaid diagonaalis...

Prõmm! Kolks! No mõni inime ei oska kohe vaikselt ust kinni panna. Pidevalt kodus olles selgub, et neid on paljuuuu...

Trrrrrr! Telefon on päevade kaupa vait, aga kui siis kellegi õhutusel talle kohustused meenuvad, laulab kohe mitu korda tunnis...

Vurr-vurr, plaks! Singeri masin... Leidsin veel mõned kokkuõmblemiseks kõlblikud riidetükid, aga nende ühendamiseks sobilik niit pärit sügavast stagnaajast. Kombed siis ka vastavad: iga 10 cm järel plaks-plaks aplausi saatel katki ja tööseisak... Lõppresultaati võin täiega töövõiduks nimetada! Mitte et see miskit erilist on, aga et valmis sai :)))

Kaelakee hääl... No see pudeli lahtikeeramise kriuks! Mitu nädalavahetust jutti on seda kuulda olnud. Kord minu juures, kord külapeal, kord sünnipäeval, kord lihtsalt heas seltskonnas. Kaasnevad nähtused on olnud saun, fotosessioonid, öine pannkookide küpsetamine, Eesti mälumäng jne. jne. Eeloleval laupäeval siis taas!

Kop-kop! Laske sisse.... See oli eile õhtul. Mul polnd meeleski,et mardilaupäev. Olin vait kui sukk, poleks neile miskit andagi olnud....

Töövaikus on hääletu.....

Klõbin.... Klaviatuuri klahvide klõbinal ma oma mõtteid siin heietan.
Mõtlen, järelikult elan... :)))

Hinge pealt ära

Selline pealkiri on Janek Mäggi uuel sõnasabakõlksude (luule) raamatul. Esitlus toimus teisipäeva õhtul Mustpeade majas. Olin kutsutud ja seega olin ka kohal. No mu Teele on selle üllitise kujundaja. Sõnasabasid kõlksutasid Pille Lukin ja Guido Kangur ja Janek ja ta pojad ka. Taustaks kitarrimuusika. Kaunis! Pärast siis kallistused, autogrammid, vein ja snäkid. Inimesi oli kõvaste üle saja, üldsusele teada nägusid ja võõraid ka. See mõnus ja lihtne üritus pani mul peas mõned miksid kummitama. No et miks mõnele inimesele seda tarkust ja andekust kohe mitu kulbitäit antud on?!? Ma end oma dessertlusika neljandikuga nüüd päris lolliks ka ei pea, aga ikkagi... Janek on ju edukas ärimees ja siis kabeliidu president ja ega see luuleraamat tal esimene polnud. Ja samasugune mees on ju ka Armin Kõomägi: mitme firma omanik, kunstilemb, Tuglase novellipreemia laureaat ja kuskil näitemängus osales ka. Olen mõlemaga rohkem kui kaks lauset vahetanud ja võin öelda, et ääretult lihtsad suhtlejad. Kui poleks enne teadnud, et miljonärid, siis polekski teadnud :)))

Päälinnas olles käisin ka Solarisega tutvumas. Mu arvates see maja nagu pidu katku ajal. Rahvast seal ju oli, aga enamus minusugused uudistajad. Toidupoodi jätkus ostjaid ikka ka, aga mujal üldiselt tühjus. Mul oli rahakotilt luba vaid kojusõidu pilet osta, seega ühtegi poodi ei külastanud. Aga apteegis olin tervelt kolmveerand tundi. Tiina ju nüüd seal tööl :)
Ja Mustamäel toimusid isadepäeva eelpidustused. Kaia oli linnas koolitusel ja tuli ka. Ja siis veel Varmo ja Liisa ja Tristan. Viimase bussiga tulime Kaiaga Haljalasse ja juttu jätkus poole kolmeni.
Täna ostsin Smilers-i kontserdile piletid ää. Tulevad teised detsembri alguses lausa koju kätte ja äkitse solvuvad, kui ei lähe. Mu lemmikud ju :)))

Vallavaene :-)

Käisin ükspäe vallamajas kätt väristamas. Kuna mul ka paras ports vajalikke pabereid ühes oli, siis peeti minu kandideerimist vallavaese ametikohale igati põhjendatuks. Selle tõenduseks muutus 1-kohaline number minu pangaarvel 4-kohaliseks. No see number algab küll 1-ga, aga abiks seegi. Ehk nagu vanasõna ütleb: parem väike kupüür kui suur tänu :)))

Valge viina ilm...

Selline ligane ja läbipaistmatu. Juba terve nädal. Ja seda täitsa ilma viinata! Reedel oli vigade parandus: Urve sünna minu köögis. Kartulid ja heeringas ja viin... Mitte ei suutnud me meenutada, mis ajast ja millest selline näidismenüü trditsiooniks kujunes, aga see toimib suurepäraselt! Kuna Ulla, noor inime, minuealise silmis lausa IT-girl on, siis palusin talt abi orkuti emakeelseks muutmisel. Ühtlasi toksis ta ka mind kasutajaks. Urve ei suutnud ää imesta, kuidas arvuti teadis kohe mu lapsi ja Kaiat jne. sõbraks soovitada. No on ikka tark pill mul! Tunneb omad ära nagu koer! Koosviibimine läks igati asja ette, ilm polnudki enam udune ja meie olime pigem lõbusad kui udused :))) Aga näe jälle kallab. Kolme lumehelvest on ka siinkandis nähtud!
Vahelduseks mul võimalus lapsevanema kohustusi meenutada: Madisel siinkandis kossumängud, seega mõned päevad pisipoja Haljalas. No paljukest ta kodus on, aga kui on, siis nii, et esikus 4-5 paari poolemeetriseid tosse mul jalgu jäävad. Seega koksab 4-5 pead aegajalt ka esiku lampi. Hetkel nad kõik Rakveres ja vaikus majas.
Kodanikukohust täitsime me mõlemad Madisega ebapoliitiliselt, rohkem nagu heategevuslikult: andsime hääle headele tuttavatele. Ja nüüd toksin youtube.com-i Supererakond ja naudin andekate inimeste sõna- ja hääleseadet :)))

Surm tuleriidal ?!? :)

Mul võõraste laste suhtes sümpaatia puudub, vahel tundub, et isegi vihkan neid viisakalt. Enamasti lapsed seda ka tajuvad, aga täna hakkasid ühed tuksikud s.t. et kaksikud poisid (~2. kl. ) minuga nii suhtlema, et.... No rääkisid kooliasju ja puidutöö ringist ja uurisid minu laste kohta ja lõpuks olid veel mures, et kas ma üksi ei karda... Mida? No kolle näiteks! Mis te nüüd, ma ise ju väike nõid! Sellepeale panid nad itsitades jooksu. Loodetavasti nad mu ülestunnistust surmtõsiselt ei võtt ja külapeal tõde levitama ei hakka. Olen küll soojalambene, aga tuleriidal nüüd küll otsa ei tahaks saada! :)))

Esmaspäeval...

...olin mõned tunnid õpilane Kiir. Seminari poes. Sinna helistasin ma septembri alguses kuulutuse peale, aga siis mind ei vajatud. Reedel helistas aga härra omanik, et ikka vajavad. Tegelt nad vajavad kahtlaselt tihti müüjat, no nagu kunagine Eixi tanklagi. Läksin siis koos negatiivsete eelarvamustega "proovivõtetele". On hullemaid! Läänemere säästukas näiteks. Vaagisin kõik head ja vead oma peas läbi ja paraku sain miinuseid rohkem kui plusse. Seega siis endiselt töötu :(
Aga kohvitamas ja lobisemas käisin oma "vahetuskorteris" :)))

Surmani suletud tõmbluku tunne...

Nii algab üks Doris Kareva luuletus ja need sõnad sobivad ideaalselt mu viimase aja meeleolu ja enesetunde iseloomustamiseks. No paaril päeval olen tänu normaalsele ilmale veidi jalutamas käinud, aga ega üle tunni siin kuskil sihitult kolada pole ju. Niisiis üks ja ümmargune toas molutamine. Kui pussnuge sadas ja tuul möllas, tekkis üks helgem mõte, et näe, ma EI PEA välja minema :) Aga igav on! Aastate eest said kõik lõngajupid sokkideks ja riidelapid tekikottideks ja ühtki head ja kasulikku ideed ei teki kohe mitte. Ogaralt agar ma pole, seega vägisi koristama ei hakka (pole suurt vajadustki) ja sokke ning aluspükse igavuse peletamiseks ka ei triigi. Seda enam, et tolmuimeja ja triikraud kallist elektrit kulutavad :) Uurin siis netist tööportaale ja kinnisvara ja uudiseid ja loodan, et keegi kirjutaks ka. Lõpuks laon tuimalt kaarte. Telemaan ma ju pole, aga mu vana ja väsinud telekas nii ühe saate kaupa on nõus üht-teist näitama: igatsugu kriminalistid ja kondid ja jälgi jätmata ja selgeltnägijad..... Ühel õhtul siis naistvahetus, hi-hiii! Tekkis mõte, et üksikutele inimestele peaks ka midagi sarnast korraldama, a`la koduvahetus. No et ma lebotan 10 päeva Rakveres Mareti korteris ja Maret toimetab siis peale tööd samakaua siin Haljalas. 15 tuhande nimel saan ma ilma internetita ja Maret ilma telekata hakkama küll :))) Pealegi on pärast siis mul ilmselt uus telekas ja Maretil arvuti ja NET :)
Tööinimestele kadestamiseks: mul on täitsa selge 12-13 tundi jutti magamine. Pole ju põhjust sooja teki alt varakult välja igavlema ronida! Pealegi ma ju voodis ei söö ega suitseta :) Tervislik kokkuhoid! Ja lähengi nüüd tuttu! Vaatame, mida toob esmaspäev!

Talviseks kisub...

Kui kolmapäeva õhtul Tallinnast tulin, oli kuskil poolel teel umbes 5-kildine lõik ehtsat talveteed. Maa oli lörtsist ja rahest valge ja libeeeeee. Loomulikult paar autot kraavis ka. Aga tegalikult on see sügis ikka pikalt soe olnd. Eelmisel laupäeval sai Pille aias grillihooaeg ametlikult lõpetatud. Külm ei olnud, aga pime küll. Seega sobilik valgust kartvateks tegudeks! Vedasime Urvega õige mitu kärutäit freesitud asfalti teeäärsest hunnikust Pille garaaži ette. Me oleks võinud kõik sealt ää kärutada, aga perenaine arvas, et aitab. Järgmisel päeval käisin kirikus pattu kahetsemas :) Tegelikult oli Rakveres Estonia katastroofi mälestuskontsert ja jumalateenistus. Ilus. Pärast väike istumine Helmi juures ka.
Eile oli Rakvere päev. Tööametis see igakuine nägude kontroll. Sain siis teada, et nädala jooksul mu arvele tervelt 723 krooni laekub! Läheb laristamiseks :))) Juuksuris käisin ka, kes teab, millal jälle võimalus (rahaline) tuleb! Ja kuna bussi väljumiseni tubli tund aega oli, siis seadsin sammud Anne Söögitoa poole. Üldsegi mitte sööma, vaid sugulastega tutvuma :) Püüan selle teema lühidalt lahti rääkida.... Ma pole kunagi oma vanaisa (isa isa) näinud ja teadsin, et ta on surnud. Tegelikult suri ta kuskil 1970-tel. Ta oli olnud joodik ja peale lahutamist ütlesid mu isa ja Illa temast nii lahti, et ei suheldud, ei räägitud temast. Aastatega olen juhuslikelt inimestelt juhuslikult kuuldud lausete põhjal üht-teist paika pannud. Vanaisa abiellus uuesti ja uues peres oli ka poeg ja tütar -- mulle siis onu ja tädi! See poolikane onu on muide elanud Haljalas samas majas, kus mina enne. Ühel õhtul oli see teadmatuse ja mitterääkimise teema meil Urvega päevakorral ja siis hakkas Urve midagi ja kedagi seostama. Helistas kellelegi, uuris neiupõlvenime ja šokeeris siis teist inimest, et näe lobisen siin su tundmatu sugulasega.... No läksin siis eile tutvuma, ette teatamata. Tore! On kohe kaks poolikast onutütart! Toredad ja tublid. Peavad väikest söögikohta. Ja egas nende pereski millestki räägitud. Olid kohe üllatunud, et vanaisal (see meil ju ühine) enne veel pere oli. Paarkümmend minutit ma nende kallist tööaega kulutasin. Midagi me kokku ei leppinud, telefoninumbreid vahetasime, et mine tea..... Igatahes tundus, et see minupoolne üllatusvisiit neile meeldis. Mulle endale küll meeldis :)))

Olukorrast rindel...

Siiani pole nagu arugi saand, et NATO lennukid meie õhuruumi valvavad, aga nädala algul olid paaril päeval Lääne-Virumaa kohal mingid õppused ja siis tulid paarikümne aasta tagused ajad meelde. No need praegused teraslinnud lendasid pisut kõrgemal kui kunagised vene omad, seega punakotkaste kombel nad köögiaknast süüa küsima ei kippunud. Aga see kohutav müra tõi silme ette pildid, kuidas paanikas koer jooksu pani ja kuidas pisi Madis hirmunult oli valmis pea ees maasse kaevuma. Vastikult paha tunne oli. Kes mäletab, see mõistab.
Töörindel on vaatamata aktiivsele tegutsemisele negatiivsed seisud. Telefonikõnedele vastatakse, et on juba inimene olemas ja cv-dele ei vastata sedagi. Töötuks arvele võtmine läks ülikiiresti, sest eelmisest hooajast ju kõik vajalik minu kohta neil andmebaasis olemas. Lähitulevik tundub masendav ja tume, aga õnneks on töötutoetus NAERUVÄÄRSELT väike :((
Aga ega igav ei ole. Ainult paaril vihmasel ja tuulisel päeval olen toas molutanud. Lapsehoidja ametit sai peetud ja kui juba pealinnas, siis ka lobisemisõhtu Tiia juures. Aiamaal käin nokitsemas ja värsket õhku hingamas ja külauudiseid kuulamas. Urvega kahtlaselt tihti Ullat külastatud: kord pannkoogid, kord fooliumis kartulid, kord pirukad. Ja Malle kartul võetud! Õlletehase pundiga toimus äkitse ja spontaanselt väljasõit elektriku Peetri suveresidentsi. Loomulikult ka Võsu, Pärispea, Viinistu. Ja täna töötute ühiskülastus seenemetsa (Railiga). Homme Tartusse, õhtu Tinkaga ja laup. Teele näitus.
Polegi nagu AS Aega Küll! Hoopis AS Aeg Lendab - ütles mees, kellel uur aknast alla kukkus.

Päikesemärgid

Sellise pealkirjaga raamat jäi mul eile õhtul näppu. Peatükk "Kalad alluv". "Suurem osa Kalasid lahkub pigem ise töölt, kui laseb end vallandada. Tundes ebameeldivusi tulemas, vingerdab inimkala võrgust välja enne, kui jõuate teda kimbutama hakata." Viimastel päevadel olen selgusele jõudnud, et väga õigel aal säästust tulema sain. Nädal tagasi kohtasin juhuslikult üht töökaaslast, kes kurtis üha hullema olukorra üle ja lubas ka lahkuda. Nüüd nädalavahetusel oli mulle aga kaks pikka ja üliemotsionaalset telefonikõnet. Kõike ma ilmselt salvestada ei suutnud, aga... Tuli sinna mingi Mustamäe poe juhataja, noh nagu Ruthile juhatajatööd õpetama, aga on nüüd hoopis ise mitme säästu boss. Ja see uus luud pühib ikka väga kummaliselt. Müüjad ei tohi omavahel vene keeles suhelda. Kõik töötajad (ka endised) on vargad! Suitsetad, järelikult oled sina see, kes suitsu varastab. Ta teab täpselt, et poe kõrval pidevalt üks auto seisab, kuhu me kastidega alkot ja kohvi jm. väärtuslikku tassime! Kadi pani lahkumisavaldusse kirja, et ei suuda sellistes tingimustes enam töötada ja see paber kisti lihtsalt katki. Aga töölt peavad kõik vargad ju lahkuma ja pidid kirja panema, et loobuvad lõpparvest. Õnneks on mõned juba tööinspektsioonist või kust iganes abi otsima läinud. Kuuldavasti on paarile endisele töötajale ülekuulamise stiilis helistatud ja seetõttu nüüd mullegi kõllati, et teaksin tobedateks situatsioonideks valmis olla. Mul sai seal ikka tõesti õigel ajal mõõt täis! Selle teema lõpetuseks veel üks lause astroloogiast: "Sealt, kus vesi hakkab roiskuma, ujub kala minema enne, kui jõuate puhastusseadmed käima panna." :)))

Eilne päev.......

..oli tihedalt tanklateemaline. Telefonis lobasin pikalt Railiga ja Õiega. Maretiga leppisime lausa kohtinguaja kokku. Asi selles, et laupäeval viis Liisa mu ratta Rakveresse tehnohooldesse ja eile kella 17 aal pidin siis sõiduki kätte saama. Siis just ju tipptund ja autosid nii linnas kui ka maanteel liig palju. Et rahulikumalt koju vurada, lõime siis Maretiga promenaadil istudes ja lobisedes aega surnuks. Mõneks ajaks liitus Taimi ka meie mokalaadaga. Eeriksoo Kati piirdus vaid eemalt lehvitamisega. Varsti väntasin siis vastutuule kiuste Haljalasse. Kaia oli tankimas käies Monicale mu kohalolekut maininud ja peale tööd laekus Monsa siis mulle külla. Niiiiiiiiiiii ammu pole näinud! Seega oli palju-palju rääkida. Oleks vist rohkemgi olnud, aga öösel ja pimedas tuli Soots talle järele. Kui täna alkotaarat (eilsest vaid 2) välja viskama läksin imestas naabrinaine, et kuda ma nii vaikselt pidu panna oskan, et tema ei kuule. Kummaline mure!

Mis kell poole kaheksane buss väljub?

Võsu bussijaamas ajas see küsimus noored poisid naerma, aga nad arvasid, et kell pool kaheksa. Ja neil oli õigus :) Aga mitte sellest ei taht ma rääkida.
Musta masendusse pole olnd mahti langeda. Kaks nädalat on olnd nii sisutihedad, et aru ma ei saa, kuda veel tööl jõuaks käia. Mõned päevad luusisin Haljalas ja teist samapalju Tallinnas. Tornide väljakul lillefestivali aiad on nii fantast, et neid peaks veelkord nautima minema. Ja Helbega lobisesime enne järmisesuvist kokkusaamist silmast silma ja näost näkku. Säästus sujus töösuhte lõpetamine ladusalt ja rahulikult, nii et alates 13.augustist olen ametlikult prii. Samal päeval palusin bussijuhilt pileti Malle juurde ja nautisin siis lilleilu aias ja kena loodust ümbruses ja loomulikult jätkus juttu kauemaks. Järgmisel päeval tanklateemalised Tamsalus. Öösel sai keldrist mõned kolinad Mareti autosse pandud, sest Railil neid rohkem vaja :))) Laupäeva hommikul Võssu. Kaial sai 35 aastat pisipeda lõpetamisest ja ta suvilasse kogunes paras ports rühmakaasalasi. Mul ju 3 tuttavat nende hulgas ja kasutasin siis juhust, et neid aastate takka näpuga katsuda. Ja üks õhtupoolik kujunes puuriida-teemaliseks. Tehtud! Järgmisel hommikul jäi aga metsaalune soustijagu seentest tühjemaks (ega neid seal rohkem polnudki). Liisa ja Tristan juhtusid ka siiakanti, seega nii Rakvere, Palmse kui ka Võsu . Ja kahe nädala jooksul tervelt 3 korda Pärispeal käidud. Täna sai ühtlasi ka Viinistu rahvas üle vaadatud. Teate seal Eigi-Ale õues punase sarapuu all õitsevad ÜLASED! Kevad mulle meeldib :)))
Aga koju jõudes tekkis mul küsimus: kes on mu köögis mune praadinud?!!!? :)))

Mõõt täis ja taluvuse piir ületatud!

Olen teile muljetanud oma ebainimlikke töötingimusi, aga eks õige pildi saaks ainult asja sees olles. Ei teagi, kas nii hull olukord on vaid Läänemeres või kõikides säästukates. Mul isiklikult pole midagi füüsilise töö vastu, aga kui töökorraldus longab sajajalgselt, siis.... Kaupa ei telli mitte konkreetne pood, vaid kuskilt Rimi keskusest seda lihtsalt saadetakse. Euroaluste ja kaubakärude kaupa iga päev. Töötajaid on vähe ja seda välja panna ei jõua ei ajaliselt ega füüsiliselt. Nii ei pääse laos ise liikuma, rääkimata kaubaalustega. Ja 0,5 ruutmeetrisel pinnal 20 kiloseid kaste virna tõsta on tõeliselt ohtlik katsumus. Pole ime, et mu 8-kuulise staaži ajal ligi 20 inimest lahkunud on, 99% omal soovil. Kuidagi enesestmõistetav on, et iga päev end valutavate liigeste ja lihaste tõttu mõne haisva möginaga määrima pean. Aga pole ju loomulik, et rahuliku une tarvis igal õhtul salaja klõmaka kanget võtan ja et enne tööle minekut rahustit manustan! Neljapäeval oli koosolek, kus jälle meie töökohustusi ette loeti, et noh kuida kaup välja panna ja kui hoolikalt õhtul koristama peab. Kuna nii mõnigi säästuka tolmu just jalgelt pühkis, oli meid tavmüüjaid reedel vaid 4. Ostjate rohkuse tõttu põhiliselt kassas ja siis vahepeal ruttu piimatooteid ette lükkama ja leiba- saia laduma. Kassas arveldasin viimase kliendiga kell 22.10, siis rahad loetud ja koristama. Kahekesi. Täielik porno, sest osa taarat jm. kraami veel õues ka. Loomulikult ei lõppenud tööpäev graafikujärgselt kell 23. Täna hommikul taas pool xanax-it hinge alla ja orjama. Vastuvõtuks paras sõim, et mis kõik eile tegemata jäi ja kui must oli ja mis kaup välja panemata. Püüdsin seletada, et kassa ja piima väljapaneku vahel muud ju ei jõuagi, kui vastati, et ma seal piimakülmikus ainult istungi. ISTUN!?????! Nõuti eileõhuste tegematajätmiste kohta seletuskirja ja MUL SAI MÕÕT TÄIS! Panin riidesse ja tulin tulema. Ja egas hommegi sinna lähe. Saavad siis mu tööluusi pärast kohe vallandada. Nutumaik oli suus, aga nutma ei hakanudki. Uuendasin Cv-keskuses oma andmeid ja hakkab vist korduma aastatagune elu. Õnneks kõllas Madis, et Haljala võtmeid vaja ja sain siis autoga oma koju. Kuratlikult hajevil olek on, aga samas nagu vaba tunne ka. Kergem nüüd ka, no et nagu südamelt ää räägitud.
Hakkan jälle aktiivseks tööotsijaks. Te kõik ju aitate mind?!?

Klammer....

...oli mu vanaema (isa ema) neiupõlvenimi. Juulikuus hakkasid levima kuuldused, et 1.augustil saab teoks Klammerite suguvõsa 1. kokkutulek. Päev enne oskas isa me tuju rikkuda oma kummalise mõttekäiguga, et äkki polegi me need Klammerid ja et pole ju meid kedagi kutsutud isiklikult ja kas ikka minnagi jne. jne. Teel Tallinnast Haljalasse oli mul piisavalt aega sel teemal mõelda ja tegevusplaan koostada. Sain vajaliku telefoninumbri ja kodus kohvi nautides lobisesin pikalt ühe meeldiva memmega. Kõik on oodatud! Nii laekusid siis laupäeval Viru-Jaagupisse isa, Kaia, mina, Liisa pere, Teele, Madis ja Sandra. Igal suuremal üritusel kohtad ikka üht vana tuttavat, aga neid inimesi oli ligi 10, keda varem tundsin, aga ei teand, et samast suguvõsast oleme :))) Toimus väike jumalateenistus ja paduvihmas surnuaialkäik ja siis Voore mõisa (omanik Indrek Klammer) juures piknik, tutvumine, taastutvumine jne. Kaia ja Liisa täiendasid meie nö Jüri-liini nimekirja ja järnevatal päevadel andis Liisa telefonis veel lisainfot. Ma pole küll ajaloohuviline, aga oma eellastest võiks ju üht-teist teada ja tore, et leidub tublisid inimesi, kes sellise vaevanõudva töö ette võtsid. Mul on niiiiii hea meel, et sellel üritusel käidud sai! Vahva oli!!!!!

Igav pole mette!

Ülipikkadest tööpäevadest ei taha rääkidagi, püüan meenutada, mis vabadel päevadel toimunud on. Lõpuaktustele järgnev päev oli paduvihmane Haljalas olesklemine, aga õhtul pilved laiali ja Uudekülla. Meid tanklateemalisi on viimasel aal poole vähemaks jäänd, aga tähtis pole ju kvantiteet, vaid KVALITEET! Järgmisel päeval siis aegsaste Tallinna, sest Galerii kohvikus avasid Teele ja ta kaaskond näituse Äärest Ääreni. Jaanilaupäeval olin tööl ja õhtul valisime Helbega pealinna kahest avalikust lõkkest Stromka. Kuna sõltusime mõlemad ühistranspordist, siis jäi see pidu pisut lühikeseks, aga lahe oli seegi. Haljalas sai mitmel päeval aiamaal nokitsetud ja õhtul Urve ja Valliga maailma parandatud ka. 5. juulil toimus aga lauluväljakul ühtne hingamine. Hingamisruumi seal oli, aga liikuda pea võimatu. Kummalised need eestlased: 1/10 rahvast koguneb ühele platsile kokku ja ise veel õnnelikud ka :))) Ja 9. juulil avas Teele oma esimese personaalnäituse Vaata Kuidas Tahad. Järgmisel päeval käisime Helbega summerdamas ehk longerdamas. Püüdsime igast esinemisest nats osa saada ja GG-d ning Metsatölli (tuletalgud olid fantast! ) ja Smilers-it põhjalikumalt nautida.
Huvitavatele sündmustele lisas vürtsi Tiina koos oma sõbrannaga: käisid teised häälega Euroopas, st. Hollandis. Reisimuljeid oli mõnus kuulata, vedas neil nii ilma kui ka autojuhtidega ja oli igati lahe.
Homme ja ülehomme tööle ja siis nädalavahetus Haljalas ja Võsul.
Kirjutamiseni!

Õnnelik päev!

Keegi Briti psühholoog väitis, et täna olevat selle aasta kõige õnnelikum päev. Jättes arvestamata, et Sandral auto tossama ja seejärel remonditöökotta läks, siis jah :) Kui mina lillesülemiga Estonia kontsertisaali jõudsin, oli Tiinal kõrgharidust tõendav paber juba käes. Liisa uue mobla aku suri etteteatamata välja, aga ma jõudsin enne oma koordinaadid edastada. Pilk rõdult alla ja suures rahvahulgas nägin kohe oma apteekrit! Pilk vastasrõdule ja näe, vanaema Linda seal. Seega oli pärast pikka ja igavat aktust ( umbes 250 lõpetajat) suht lihtne kokku saada. Pildistamised küll ühe- küll kahekaupa ja grupikad! Siis Viru juures trammi ja Hobujaamas sisenes pesamuna Madis esimesest uksest :))) Nii oligi varsti kogu pesakond Kumus Teele aktusel. Auditooriumis rahvast palju, aga õhku vähe. Tutvusime siis kunstiga ja sõime kallist kohvikusaia. Jälle õnnitlused, kallistused, lilled ja fotosessioonid. Afterparty oli staabis, st. vanaema Linda juures Videvikus. Süüa, juua, nalja, naeru! Tristan ja Karolina esitasid omapoolse kontsertprogrammi ka :) Pidu oli nii aus, et mitte ainult šampust, vaid ka piima tuli poest juurde tuua. Ja kuna mind õigel aal bussi suunati, siis olen nüüd Haljalas. Oli jah õnnelik päev :)))))))))

Maikuus meres!

Mina ikka! Ja Võsul, kus vesi suvelgi suplussoe ei kipu olema. Läksin lihtsalt palavuse peletamiseks vette kõndima, aga äkitse mõnulesin juba sügavamal vees. No mitte just kaua, aga ikkagi! Varmo arvas, et see tuleks nüüd kuskile rekorditeraamatusse kirja panna, millega üks külmavares hakkama sai :)))

Kuradi sead!

Need seal Mehhikos, kes haigust levitavad, paanikat külvavad ja segadust tekitvad. Juuni lõpus pidi tuhatkond järveteadlast üle maailma seal targa jutu ajamiseks kokku saama, aga nüüd see üritus aasta võrra edasi lükatud. Ah et mis minul sellest?!? Liisal (ja veel mõnel) on ju lennupiletid juba ammmuuuuu ostetud. Need hulljulged plaanivad siis niisama ää käia, aga eks kõik oleneb sellest, kas olukord paraneb või hulleneb. Nii et 19. juunini peab äraootaval istekohal olema. Sellele kuupäevale lisavad vürtsi mu nooremad piigad ka. Teelel EKA lõpetamine (kell 11 Kumus) ja Tiinal tervishoiukõrgkooli lõpetamine (kell 12 Estonias). Vist mitte lausa lahendamatu, aga keeruline logistikaülesanne küll! Või peaks loosi võtma (a`la jõulupakid) , kes kelle aktusele läheb?!? :)))

Inimene pole kunagi rahul....

Töötu olla ei tahaks, aga töö on nii tüütuks ja väsitavaks muutunud, et ootasin pikisilmi seda paarinädalast puhkust. Olen nüüd lihtsalt niisama oma kodu nautinud, aiamaa korda teinud ja rabarbereid purki pistnud. Hambaarsti ja juuksurit külastasin ka. Mallet ka. Paljude tuttavatega olen tänaval lobisenud ja mõnega kallistanud ka. Ja külalisi on mul ka käinud. Aga eile ja täna tekkis juba tahtmine viriseda. Mida teha? Tuul nii kange, et rattaga sõita võimatu ja peesitamiseks ka jahe. Toas ka miskit pakilist teha pole. Teravaid emotsioone oleks vaja! Positiivseid! Suur armastus võiks tekkida! Lotovõit oleks ka hea! Siis saaks elukohta vahetada! Rahulolematus pidavat ju elu edasi viima. Ehk selle virisemise tulemuseks on homme soe päevitamiseilm! Loodetavasti mitte liiiiiga soe :))) Ja nüüd teen endale paar röstsaia kalamarjaga(!) Näm-näm!

Kevadised aiatööd....

...said alguse juba nädal enne munadepühi Lasnamäel köögis, kui Liisa ja Tristan koogikarpidesse mulda ja muruseemet doseerisid. Nii umbes nädala pärast võttis Tristan mind vastu rõõmuhõikega: Kuule, meil hakkas rohi kasvama! Loodusõpetuse praktikum on jätkunud siis nii, et paaris rõdukastis on lilletaimed ja teistes redist ja salatit ja spinatit ja peterselli. Tomatilapsed on veel toas soojas. Ja plaanis on ämbrisse ka üks kartul kasvama panna :)))
No minu 10 korda 10 maalapp sai täna nii korda, et veel mõni seeme ja taim vaja mulda pista. Pealtnäha viis+ aiamaa! Peab nüüd ilmataati paluma, et homseks lubatud vihma ka Haljalasse jätkuks!

Muuseumiöö

Tänu muuseumipäevale oli siis eile kell 19-24 paljudesse muuseumidesse prii sissepääs. Kuna töölt sain kahtlaselt vara vabaks, siis plaanisime ka üht-koma-teist. Kõigepealt loodusmuuseum. Jube palju rahvast! Midagi õieti ei näinud ja pidev jutuvada oli häiriv. Muidugi oli ka Tristan sellest segaduses, aga hiilgas ikkagi oma teadmistega. Kui teised lapsed nägid öökulli, siis Tristanil oli kassikakk ja kodukakk ehk üldnimetusega armsad kakukesed :) Suht ruttu tahtsime sellest melust välja ja otsustasime lihtsalt vanalinnas kõndida, aga läksime hoopis tervishoiumuuseumisse. Seal ka rahvast rohkem kui inimesi. Tutvusime ikkagi inimese lihaste ja kontidega ja vaatasime endisaegseid hambaravi kabinettide sisustusi. Prrrrr! Edasi oli sihiks Kumu, aga kuna Liisa väike Suzuki kuhugi parkima ei mahtunud, siis loobusime. Ilmne hullumaja oli sealgi. Kui ikka tasuta saab, siis kõik kohal. Meie sisustasime õhtut eurovisiooniga. See päris tasuta polnud, sest kartulikrõpsud ja väike drink käis ka asja juurde. Mulle meeldis seekord kohe peris mitu laulu ja et Eesti kuues oli, tegi tuju väga heaks. Nii heaks, et täna hommikul Haljalasse sõites kummitas Rändaja terve tee. Mul paar nädalat nüüd rändamisvaba --- puhkus! Aiamaal toimetasin juba ja eks homme samas vaimus. Panni peal küpsetasin šaslõkki ja meenutasin nädalatagust Euroopa emade edetabeli esikolmiku kokkusaamist. Saun ja interklubi ja pudelikork šaslõkilisandiks :))))
Nüüd unistan oma voodist teises toas ja homsest kaua-kaua magamisest. Täpilisi unenägusid!

Päikesevannid...

Eelmisel nädalavahetusel aiamaal toimetades sai ihule juba pisut päikest ligi lasta. Ja Malle õues tuulevaikses nurgas tekkis juba inimlik rahulolematus: uhh, kui palav! Kuna kolmapäevaks ülisooja ilma lubati, läksime Tiiaga päikest võtma. Aga ei saand kätte :))) Istusime presidendilossi naabruses pingil, vahepeal särgiväel, aga enamasti ikka jakk seljas ja siis oli ka prrrrr kui külm! No igav ju polnud, lobisesime ja värisesime ja lõpuks jalutasime veidi ja Kumus käisime pissil ka. Hi-hiii! Täna hommikupoolikul lasin rõdunurgas päikesel oma nägu jumestada, aga tänu külmale tuulele kummitas peas üks ammune hüüdlause: Elagu 1.mai, kõik suuskadele!!!

Ostan, müün ja vahetan...

Korterit ikka. Paraku mitte tulemuslikult! No ostmiseks pole ju rahagi. Sellegipoolest valin vahel netist mõne kena ja sobiliku välja. Tristan, see tarkmees taskus, kommenteeris mu otsinguid nii: vanaema, sul on ju Haljalas kodu. :))) Jah, ja seda kodu olen pea kaks aastat ka müüa püüdnud. Pisut on ju huvigi tuntud, aga potentsiaalne ostja ei saanud pangalaenu. Mõni aeg tagasi tekkis tahtmine Kuulutajas sõna võtta. No et vahetada 2-toaline Haljalas 1-toalise vastu Rakveres. Kolmes lehes see soov ilmus ja kolm kõnet oli ka. Kõigepealt Sõmerul euroremonditud (kv.ee-s see müügis ka), aga seal jällegi transpordimured ja minusugusel konimaril peaks ikka tuba ja köök eraldi olema, mitte see tobe avatud köök ehk minu arust siis kööktuba. See meesinimene pole minu elamist näinudki, aga arvas, et tal suured remondikulud ja ma peaks siis talle veel 150000 peale maksma. Ah, olgu omaette! Teine pakkumine oli Lennukis, aga kahjuks 5. korrusel. Kõrgusi ma lausa paaniliselt ei karda, aga nii isa juures kui ka Mareti juures 4. korrusel ma end hästi küll ei tunne. Ja olgu see treppidel turnimine nii tervislik kui tahes, peab arvestama, et varsti muutub see ikka raskemaks, mitte vastupidi. Vananen ju minagi. No kolmas pakkumine oli ahjuküttega majja suht kesklinnas. Aga ei jõudnud seda vaatamagi minna, sest nad leidsin enne juba endale sobiva variandi. Eks siis varsti peab jälle midagi kuulutama hakkama. Iga asi ikka omal ajal või nats hiljem. Õnneks on mul ikkagi kodu olemas. Kodu, mille eest talvekuudel peab 1/3 palgast välja käima. Hea muidugi, et on töökoht. Kuda ma muidu oleksin saanud eile 1/6 sissetulekust hambaarstile loovutada :))) Annaks nüüd suurele ringile mate ülesande lahendada: kui mul on Tiinat ja Madist (kahepeale kokku) võimalik toetada vaid 1/6-ga , siis kui suur mu netopalk on? :))) AH, tegelt pidavat elu ikkagi lill olema. Olgu siis nii! Lilled mulle meeldivad!

Ei tule kohe seda vaimu peale....

....et siia midagi huvitavat rutiinseks kippuvast elust kirjutada. Seadusega on tööl katseaeg ikka väga eluliselt ja reaalselt paika pandud. Mul nüüd see 4 kuud kukkus ja kõik tundub nii igav ja tavaline, isegi kui midagi ebatavalist tegema peab. Seltskond on suht-koht normaalne, pole aega tihedalt suhelda, aga keegi närvidele ka ei käi. Klientidega saab enamasti riigikeeles hakkama ja on ju tavaline, et päeva jooksul mõni hull ka poodi satub. Kuna tänaval ikka paar-kolm inimest mind teretama kipuvad, on see suur vene küla Lasnamäe ka kodusemaks muutunud. Haljalas olen tavaliselt siis kahe nädala tagant ja egas miskit erilist siin teegi. Naudin OMA KODUS olemist. Alati käib ikka keegi külas ka. Seekord reedel oli Mallega kokku lepitud ja Heli tuli ka ja siis veel Kaia ja Karmo. Tanklateemalistega olime laupäeval Õnne juures, sest mitu sünnat vajas tähistamist. Monica kahjuks ei saanudki tulla, aga see-eest sai üle pika aja Kaja energilist väljendus-stiili nautida :))) Oli lahe nagu alati!
Ja samas ikkagi kipub kõik rutiinseks muutuma. Tööle ja magama ja vabadel päevadel niisama uimerdamine. Vahel külla ja vahel Tiina või Teele meile külla. Oma kodus tahan olla! Aga vaatame ikka kõigele positiivselt: on töökoht ja sissetulek ja elukoht linnas. Küll kunagi saan jälle ka oma kodus pikemalt pesitseda. Täna ei läinudki ma bussiga pealinna, vaid saan homme hommikul vara autoga. Midagigi teisiti kui tavaliselt :)
See kellakeeramine ei meeldi mulle mitte, aga mingi muutus seegi :) Rutiinist välja! Kevadet ja valgust tahan!

112...

...st. et maja nr. 1 ja korter 12. Eelmisel suvel sai vahel töötute kokkutulekuid peetud, nüüd said kokku paar tööinimest ja paar töötut, aga laisad pole me keegi :) Seega siis TÖÖKAD! Lobisemisteemasid oli palju ja juttu jätkus kauemaks! Hämmastavalt palju häid anekdoote on andekad inimesed majanduskõrvetiste teemal välja mõelnud! Kas kõik meelde ka jäid, ei tea. Aga kui metsloomi uskuda, on olukord ikka endine :))) Karu: imesin enne käppa, imen edasi. Ahv: jooksin enne palja persega, jooksen edasi. Sittagi pole muutunud! Ja õnneks võib seda tanklateemaliste kohta ka öelda. Kuu lõpuks sai kolmiksünnipäeva plaan paika pandud. Kohtume kevadel!

Nädalavahetus....

...oli sünnipäevahõnguline. Reedel käisid Urve ja Pille. Keetsin potitäie kartuleid ja ostsin peris mitu 100-grammist topkat viina (müüja tegi oi kui suuuured silmad). "Kuulutaja" võtsin ka, aga seda laualinana ei kasutanudki, sest Pille poolt kaunistatud heeringavaagen oli nii kena nagu lilleõis ja poleks mitte selle stiiliga sobinud. Aga kartul ja heeringas ja leib ja viin ja meie sobisime nagu ikka :))) Laupäev oli siis telefonitihe. Veelkord tänud kõigile! Ja õhtul käisid Kaia ja Varmo. Pole kuskil öeldud, et sünnalauale praekartulid ei sobi. Eriti kui need koos kukeseentega on. Ja magusaks siis jäätis ja vaarikad!
Pühapäevaks oli aga Teele sugulasi ja sõpru kokku kutsunud Galerii kohvikusse. Tänuväärt ettevõtmine! Vanaema Linda ja vanaisa Arvi tundsid end ka noorte kunstiinimeste seltsis lahedalt, lastest rääkimata. Kõige viimased saabunud külalised olid aga üllatus omaette: vene (naine) ja poola (mees) paar lastega, kel koduseks keeleks eesti keel. Kuidagi südantsoojendav!
Ja lapsed kinkisid mulle superhea seljakoti. Nii hea, et Liisa lubas seda minult suvel mõneks ajaks laenata. Eks ta seda valides silmas pidaski :) Ja kahe kodu vahet on ikka mugavam reisida kott seljas, mitte õlal. Noored ironiseerisid muidugi, et nüüd mul parem aegund kraami varastada, mahub rohkem :)))
Täna sai siis netist uudiseid loetud Tartus toimunud pussitamisest. Ja Madis, hea poeg, helistas, et temaga on kõik korras ja tema ei osalenud ja ei ole see 20-aastane haiglasviibija. Mul ei olnud nagu sellist hirmugi, aga kuna see tragöödia just Matu maja ees toimus, siis ääretult kena, et ta pidas vajalikuks mind rahustada.
Nüüd OMA voodisse tuttu, aga homme kaua põõnata ei saa. Hambaarst! Ja pärast seda toimub ka midagi..... Parool: töökad!

Ajalehe sees.......

Virumaa Teataja on ikka aeg-ajalt mõne pildi minust üles riputanud. Kord olin lausa kaanetüdruk, viinapudelid näpus :) Siis nõiariietes ja luua seljas tankla ees oma tõelist palet näitamas :) Ja ühe tänavaküsitluse "ohvriks" langesin kord ka. Seekord ilma pildita (milline langus!!!!). Meeldiva telefonivestluse tulemusel on tööotsimise teemalises artiklis ka minust juttu. Ajastus on muidugi super! Tänases lehes! Mul ju järjekordne juubel! Seekord siis 23. sünnipäeva 30. aastapäev :))) Telefon on päev läbi headelt inimestelt mulle tervitusi edastanud. Aitäh kõigile! Aga polegi enam nii, et minu ja Teele sünna, vaid kella 18.11-st veel ühe pisipiiga sünna! Malle sai vanaemaks! Ja töökoha sai ta ka, nii et häid uudiseid kui palju! Mul on niiiiiiiiiii hea meel!

Mitmepalgeline riigipüha!

Madise veebruarikuisel nimepäeval on ikka sini-must valged lehvinud, seekord on ka vastlad lipupäeva väärt :))) Eileõhtuse ostlemisretke aal demonstreeris Tristan oma kõrget riigiteadmiste taset. Näe, Eesti lipud müügil! Need on sinist ja valget ja musta värvi. Vabariigil on sünnipäev! Lasteaias tegime rukkilille. See on rahvuslill. Sinine. Plastiliinist tegime pääsukese ka. Ja kukli peal oli valge vaht ja moos!
Pikka liugu kõigile!!!

Küll ikka kamandavad :)

Buss nr. mis iganes. Minu vaateväljas umbes poole-ruutmeetrisel pinnal on kontsentreeritud kogus käsklusi.
Sõida ausalt! Osta pilet!
Ole tähelepanelik! Jälgi oma vara!
Väljumiseks vajuta nuppu!
Avarii korral purusta aken klaasihaamriga!

Kauplustes. Võta ostukorv! Maksa kaardiga!

Internetis võib lausa sagadusse sattuda. Niiiiii palju juhiseid!
Testi oma krediidivõimekust!
Vali ise lisasoodustus!
Esita laenutaotlus Credit24-le!
Vali soodne ja paidlik kiirlaen!
Tule küsi pakkumist!
Pane oma juuksed elama! Hooli endast!
Mängi nüüd tasuta!
Tutvu tingimustega www........ Kliki siia!
Kasuta võimalust!
Jälgi suusatamise MM-i Liberecis Postimehe esilehelt!
Esita taotlus siin!
Loe edasi!
Kamandav kõneviis ruulib! Ja kui ei meeldi, siis:
Sulge aken!
Logi välja!

Ebakaines olekus....

...ja purjus pealekauba :) Neljap. õhtul tekkis vajadus tööpingeid maandada ja gripivastast profülaktikat teha. Nii oligi mul arvuti kõrval kaaslaseks Asunik. Tulemuseks oli ülihea uni, peaaegu sissemagamine ja poolpidune tunne veel hommikulgi. Aga 13 ja reede on mu lemmikud ja nii jõudsin ikka kenasti KOJU. Haljalas kena valge lumi ja tihased laulsid kevadiselt ja värske õlleraba lõhn lõi ninna :)) Õhtul plaanisime Urvega tagasihoidlikult šampusega piirduda, aga ikkagi liitus ka Aramis meie seltskonnaga. Öösel laekusid Madis ja Sandra jt. noored rahvamajast sõbrapäeva peolt ja pidu jätkus. Vahepeal istusin ka naabrite köögis ja siis olid naabrid koos oma külalistega meil.... Meenusid kunagised ajad, mil kõik tüütud-töötud-kodutud mu korteri üles leidsid. Sõbralik sõbraüritus lõppes umbes viie aal. Nii et kui lõunaks Kadrinasse Kaia sünnale jõudsin, olin ikka pisut pidune. Ja pidu jätkus! Nüüd olen siis pea 2 tundi kodus olnud ja enesetunne on fantastiline! Vahel lihtsalt peab igasugused pinged maha jooma ja seda koos sõprade ja semudega. Kaunist valentini ka neile, kes seekord seltskonnas polnud! Head soovin ma kõigile ja alati! Kalli-kalli!

Elamused....

...nii pluss- kui ka miinusmärgilised. Rimis on kord nagu Viiburi sõjakoolis. Keegi on oma hea palga eest valmis vorpinud mitmekümnest peatükist koosneva kaupluse sisekorra eeskirja. Kohati segases sõnastuses, aga meil peab see selge olema. Müüja olgu kursis ka juhataja ja kauba vastuvõtja kohustustega. Atesteerimine oli. Nagu eksam kohe! Vajalikust 80 %-st sain ma tervelt 92 :))) Selliste teadmistega võiks lausa vanemmüüja olla, aga minuealisele teeb ikka rohkem rõõmu NOOREMmüüja tiitel. Tegelt ma ikka õpilane, sest mingid X kursused tuleb veel läbida. Eks igasugu paberitest võib ju edaspidi kasugi olla, aga aru ma ei saa, milleks klienditeenindaja koolitus liinitöölisele hea on!?! Säästuka kassas oled ju nagu konveieri ääres :))))
Eelmisel teisipäeval peale poe sulgemist lõime suured laouksed valla, viisime prahti välja ja tegime siis ka nuka peal suitsu. Nagu maa alt ilmus äkitse üks tibi --- Rimi sisekontroll! Miks suured uksed lahti? Kus turvamees on? Kus suitsetada tohib? Üks müüjatest sättis just kojuminekut ja tal tuvastati kotis best before ületanud kraami. Meil tuli seletuskiri kirjutada ja manitsusi kuulata, aga nö solgivaras lasti lahti. Kujutate ette!????! Aegunud kraam kantakse maha ja pakendid tuleb katki lõikuda ja siis prügikasti, mille juures kindel kontingent aegsati ootel on. Meie ei saa, aga prükkaritele head isu! Aafrikas lapsed nälgivad, aga eks Eestiski ole piisavalt eluheidikuid ja muidu tühja kõhtu kannatavaid inimesi. Võiks ju selle kraami kodutute varjupaika saata, aga eks siin tekib palju agasid. Transport jne. Ja äkki nihverdatakse hoopis endale ja tuttavatele see kraam. Või kui kellelgi tervisehäda tekib aegund söögist, kes siis süüdi on? Kurat, aga sööki niimoodi ära visata ka ei saa ju!!! Koerte varjupaigaski kuluks see ära!
Igatahes nende elamuste mõjul tekkis hetkeks lapsik trots, et ma ei taha sellises firmas töötada. Aga pole ju praegu kuhugi mujale minna ja elame üle. Mida vähem mõtled, seda rahulikum oled!
Täna siis Tiia juurde pühvliaasta algust tähistama. Kena kollast pühvlit kõigile!!!!!

Uhkes üksinduses...

...veetsin mõned päevad Lasnamäe korteris. Õigemini ikka ööd, sest päeval olin ju tööl. Kolmapäeval hakkasin siis perenaiseks. Lilled kastetud, hallitand mandariinid ja muu aegund kraam ää visatud.... Potitäie köögiviljamöginat keerasin ka kokku ja esimesena tuli sööma Tiina. Õhtul aga Teele. Robi piirdus vaid koogiga, sest lõunat oli ta juhuslikult juhtumisi 2 korda söönud. Šampust jõime ka. Ja kesköö paiku saabus siis majarahvas. Käisid teised Soomes Jaanikal külas. Suuskasid, saunasid, suhtlesid ja jäid korralikult tatiseks-köhaseks. Tristan oskas veel mänguhoos põse ka siniseks kukkuda. Aga nad tundusid ikkagi rahul olevat. Seda enam, et laevas kingiti Tristanile kui kõige ilusamale lapsreisijale suuuuuuur piparkoogimaja :))) Täna ma siis selle iludusega kodus ja edasi tuleb pikk ja töine nädalavahetus.
Ja lõpuks on ka pealinnas lumi maas. See Lasnamägi ka kohe kenam. Aga maal on ikkagi ilusam!

Uudekülas......

......,seal Tamsalu eeslinnas on ühes arhailises majas hubane köök, kus tanklateemalised aeg-ajalt kokku saavad. Eile oli ka nii. Kõigepealt kallistused, kaktused ja luulelised uusaastatervitused. Eelmisest peost sai pilt kokku pandud :)) Ettekanded töö ja töötuse ja isiklike elude teemal. Anekdoodid. Selle aasta horoskoobi ettelugemine, analüüs ja arutelu. Nats tantsu ja Raililt fantastiline moeshow. Küüneotsa-suurune tükk kuivatatud krokodilliliha. Minul tekkis küll siiras tahtmine avaldada tänu Raktoom AS-le, sest ilma selle asutuseta poleks me ju kunagi kohtunud, tuttavaks ja lähedaseks saanud. Nii lähedaseks, et ikka ja jälle koos olla tahaks. Järgmine kord siis ilmselt minu sünna. Leili pakkus kojusõidu ajal, et see võiks Kadrinas Köögi-Katade kohvikus toimuda. Miks mitte!?!!! Mõtlemisaine!
Ja kõrvus kõlavad Mareti loetud lootusrikkad luuleread:
Uuel aastal uue hooga
on meil lööki vastassooga. :)))

Seekord siis sedasi...

Tavaliselt jõulude aal kogu mu pesakond Haljalas olnud ja Kaia koos poistega ka külas käinud. Eelmisel aastal pakkus Kaia välja, et võiks tema juures ju ka istuda ja nii siis olimegi seekord 24. dets. Kadrinas. Meid oli palju ja süüa-juua oli palju ja kingitusi oli hästi-hästi palju. Lahe oli!
Jõulueelsed ja -järgsed tööpäevad olid pehmelt öeldes kohutavad. Miks küll inimesed pühade aal nii ää pööravad?!? 31. dets. pääsesin poest pisut peale seitset õhtul tulema ja viimase bussiga siis Rakveresse. Kaia oli vastas ja edasi Helmi juurde. Väsitava tööpäeva ja rammestava bussisõidu koosmõju tulemusel oleks kohe magada tahtnud, aga paar ergutavat drinki ja pisut sööki ja lobisemist aitasid sellest soovist üle saada. Plaanis oli tammikus vallimäe-poolses ääres ilutulestikku nautida ja šampust juua. Aga kuna naistel meeldib õhtu jooksul tualette vahetada, juhtus kuidagi spontaanselt nii, et enne südaööd müttasid tammikus Ded Moroz, Snegurotška ja Gnomik :))) Tulevärk oli fantastiline! Jõime šampat, sõime jõhvikaid tuhksuhkrus, võtsime vastu sõnumeid ja kõnesid ja vähemalt üks rahvusvaheline kõne sai ka korraldatud. Millegipärast teised inimesed hoidsid meist eemale, aga esimesed hea soovijad olid õnneks ikka mehed. Nii et tuleb hea aasta. Tagasi minnes sattusime sõna otseses mõttes libedale teele, habemik meie seast istus vahepeal kraavis :) Aga kella 1 aal oli kõikjal juba imelik vaikus ja pimedus. Meie igatahes veel tuttu ei läind. Fotosessioonid, tantsimine, naeru lõkerdamine jne. Lõbus oli ja silmad sai kinni pandud 4 ajal. Oma koju laekusin uuel aastal lõuna paiku.
Nüüd siis kokkusaamised oma küla muttidega ja tanklarahvaga. Peaks vist viinaravile mineku plaani võtma, aga ei tea, kas seal viina ikka antakse?!!!?
Kui nüüd uskuda, et aastavahetus on uue aasta kujundaja, siis tuleb lahe 2009. aasta. Soovin seda kõigile!!!!!

HEAD UUT AASTAT !!!!!!!