Ei tule kohe seda vaimu peale....

....et siia midagi huvitavat rutiinseks kippuvast elust kirjutada. Seadusega on tööl katseaeg ikka väga eluliselt ja reaalselt paika pandud. Mul nüüd see 4 kuud kukkus ja kõik tundub nii igav ja tavaline, isegi kui midagi ebatavalist tegema peab. Seltskond on suht-koht normaalne, pole aega tihedalt suhelda, aga keegi närvidele ka ei käi. Klientidega saab enamasti riigikeeles hakkama ja on ju tavaline, et päeva jooksul mõni hull ka poodi satub. Kuna tänaval ikka paar-kolm inimest mind teretama kipuvad, on see suur vene küla Lasnamäe ka kodusemaks muutunud. Haljalas olen tavaliselt siis kahe nädala tagant ja egas miskit erilist siin teegi. Naudin OMA KODUS olemist. Alati käib ikka keegi külas ka. Seekord reedel oli Mallega kokku lepitud ja Heli tuli ka ja siis veel Kaia ja Karmo. Tanklateemalistega olime laupäeval Õnne juures, sest mitu sünnat vajas tähistamist. Monica kahjuks ei saanudki tulla, aga see-eest sai üle pika aja Kaja energilist väljendus-stiili nautida :))) Oli lahe nagu alati!
Ja samas ikkagi kipub kõik rutiinseks muutuma. Tööle ja magama ja vabadel päevadel niisama uimerdamine. Vahel külla ja vahel Tiina või Teele meile külla. Oma kodus tahan olla! Aga vaatame ikka kõigele positiivselt: on töökoht ja sissetulek ja elukoht linnas. Küll kunagi saan jälle ka oma kodus pikemalt pesitseda. Täna ei läinudki ma bussiga pealinna, vaid saan homme hommikul vara autoga. Midagigi teisiti kui tavaliselt :)
See kellakeeramine ei meeldi mulle mitte, aga mingi muutus seegi :) Rutiinist välja! Kevadet ja valgust tahan!

112...

...st. et maja nr. 1 ja korter 12. Eelmisel suvel sai vahel töötute kokkutulekuid peetud, nüüd said kokku paar tööinimest ja paar töötut, aga laisad pole me keegi :) Seega siis TÖÖKAD! Lobisemisteemasid oli palju ja juttu jätkus kauemaks! Hämmastavalt palju häid anekdoote on andekad inimesed majanduskõrvetiste teemal välja mõelnud! Kas kõik meelde ka jäid, ei tea. Aga kui metsloomi uskuda, on olukord ikka endine :))) Karu: imesin enne käppa, imen edasi. Ahv: jooksin enne palja persega, jooksen edasi. Sittagi pole muutunud! Ja õnneks võib seda tanklateemaliste kohta ka öelda. Kuu lõpuks sai kolmiksünnipäeva plaan paika pandud. Kohtume kevadel!

Nädalavahetus....

...oli sünnipäevahõnguline. Reedel käisid Urve ja Pille. Keetsin potitäie kartuleid ja ostsin peris mitu 100-grammist topkat viina (müüja tegi oi kui suuuured silmad). "Kuulutaja" võtsin ka, aga seda laualinana ei kasutanudki, sest Pille poolt kaunistatud heeringavaagen oli nii kena nagu lilleõis ja poleks mitte selle stiiliga sobinud. Aga kartul ja heeringas ja leib ja viin ja meie sobisime nagu ikka :))) Laupäev oli siis telefonitihe. Veelkord tänud kõigile! Ja õhtul käisid Kaia ja Varmo. Pole kuskil öeldud, et sünnalauale praekartulid ei sobi. Eriti kui need koos kukeseentega on. Ja magusaks siis jäätis ja vaarikad!
Pühapäevaks oli aga Teele sugulasi ja sõpru kokku kutsunud Galerii kohvikusse. Tänuväärt ettevõtmine! Vanaema Linda ja vanaisa Arvi tundsid end ka noorte kunstiinimeste seltsis lahedalt, lastest rääkimata. Kõige viimased saabunud külalised olid aga üllatus omaette: vene (naine) ja poola (mees) paar lastega, kel koduseks keeleks eesti keel. Kuidagi südantsoojendav!
Ja lapsed kinkisid mulle superhea seljakoti. Nii hea, et Liisa lubas seda minult suvel mõneks ajaks laenata. Eks ta seda valides silmas pidaski :) Ja kahe kodu vahet on ikka mugavam reisida kott seljas, mitte õlal. Noored ironiseerisid muidugi, et nüüd mul parem aegund kraami varastada, mahub rohkem :)))
Täna sai siis netist uudiseid loetud Tartus toimunud pussitamisest. Ja Madis, hea poeg, helistas, et temaga on kõik korras ja tema ei osalenud ja ei ole see 20-aastane haiglasviibija. Mul ei olnud nagu sellist hirmugi, aga kuna see tragöödia just Matu maja ees toimus, siis ääretult kena, et ta pidas vajalikuks mind rahustada.
Nüüd OMA voodisse tuttu, aga homme kaua põõnata ei saa. Hambaarst! Ja pärast seda toimub ka midagi..... Parool: töökad!