Võsul kolavad ringi kaks saksa lambakoera... imeilusad ja ülisõbralikud (koerakartjad seda kindlasti ei usu). Eelmisel suvel haakusid nad end Varmole sappa ja oli ikka tegu vastutulijatele selgitada, et on vist sõbralikud ja ei hammusta, no pole ju minu omad :)... Sel suvel ka neid mitu korda kohatud. O-kõrtsu terrassil sättis üks enesestmõistetavalt end minu kõrvale istuma... tee siis kõrvallaudkonnale selgeks, et võõras peni...
... Eile oli Tertu surma-aastapäev ja panime tema metsaalusele hauale küünla, kui äkitse mingi sahin kostus... Näe, Tertu tuleb.... oi,teine veel :))) Omamoodi tore, et nad just sel hetkel saabusid. Ise olid meie üle ka na õnnelikud. Ometi soovitasin kindlal-käskival häälel neil koju minna. Lahkusid küll, aga mitte koju. Puude vahelt oli näha, et teistpool oja ühe elamise juures tiirutasid.
Kui juba õhtul kodus olin, helistas Varmo, et nad on tagasi... ja ei ole seda tunnetki,et lahkuda kavatseksid. Tekkis sihike väike mure, et koerad kellegi poolt maha jäetud on. Varmo pakkus neile juua, üks tahtis, teine mitte.... Samas, janukustutamiseks sobib ju jõgi ja oja ka... Äkki on näljased? Kui lihtsalt leiba söövad, siis kõht ilmselt ikka tühi... sõid küll... Varmo, hea inime, lisas ikka vorsti ja piima ka :) Ja öö veetsid need neljajalgsed esikus, kus kunagi Tertu koht oli.
Ma otsisin igaks juhuks koerte varjupaiga numbri ka,aga.... Varmo kui kogemustega koerakasvataja läks hommikul loomadega jalutama... ilma rihmata nagu nad olid... kõndisid korralikult "peremehe" kõrval :) Päästeameti juures olevatele meestele sai siis kurta, et koertest lahti saada tahaks... Kohalikud teavad... helistasid ja üks proua tuli oma hoolealustele järele. Nojah, kuulasid sõna ja läksid.... kuidagi väääääga vastumeelselt.
Mõned nädalad tagasi oli Kaia suvilanaabrite külaliste seas ka üks kasvatamatu retriiver... No mulle täitsa meeldis teda sügada ja paitada, aga korralik koer peaks ikka perenaise kutse peale kohe kuuletuma... Mõni aeg hiljem leidis see loom, et meie seltskonnas terrassil ülihea olla on... Ja kui naabrinaine talle järele tuli, sättis end kähku minu kõrvale istuma ja surus oma pea mu põlvedele... Lõpuks ikka lahkus, aga niiiii vastumeelselt.
Ei ssaagi nüüd aru... inimesed vist võtavad endale koera mingi hetkelise tuju ajel... Mõtlemata, et loom mitte ainult süüa- juua ei taha, vaid ka suhtlemist ja lähedust... Või ei tulda selle pealegi, et igale inimesele koer ei sobigi.... Koer ju koera tunneb:)))))))
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Mulle tulevad nii kogu aeg koju kassid. Kõige imelikum ja kurvem on asja juures see, et kui ma võtan ise päris pisikese kassipoja, siis ta saab kas õnnetult surma või lihtsalt kaob ära, aga kui ise tuleb, siis elab pika elu kuni loomuliku surmani. Nüüd on mul jälle 2 leidlast.Minu oma siiam jäi täpselt koduvärava ees auto alla. Siin on pealegi nii väike liiklus, et sõidavad ainult oma tänava inimesed.
See olevat hea märk, kui võõras kass end sinu juures sisse seab... ta tuleb sind hoidma ja kõige halva eest kaitsma... Omamoodi kaitseingel siis! Ja sul on neid mitu...ÕNNESEEN :)))
Postita kommentaar