Köh-köh-köhhhhhh

Mõned töökaaslased kurdavad, et laevaõhk neil tervisele halvasti mõjub. Mul just vastupidi... kodus hakkan köksima ja mingit paksu tatti välja nuuskama, kuigi nohu ei ole ju. Seega on aeg jälle "tervisevetele" minna :) ... Olin siin äraootaval istekohal, no et kuhu ja millal. Õnneks see, keda eelmistel kordadel asendasin, on otsustanud end pikalt ja põhjalikult ravida... Mul siis tuttav seltskond ees ootamas. Ja kuna ma kahe nädala jooksul mitu korda hambaarsti külastasin, ongi nüüd karjuv vajadus mitte kulutada, vaid juurde teenida:)
 Paremate söökide vastu on ka juba igatsus tekkinud :)))

112

Sellele numbrile helistades võib mõne aja pärast kenasid ja toredaid noormehi näha:)))

Toimetasime reisiloleva sõbranna majapidamises... toitsime koera ja rookisime lund ja kütsime ahju. Ühel hetkel hakkas esikus ninna tugev kaablikärssamise hais. Tõmbasime juhtmeid seinast välja ja kustutasime tule... läks nagu pisut vähemaks. Aga ärevus ja pisike hirm närisid ikkagi hinge, nii et ma elus esimest korda päästeameti numbri valisin. Seletasin rahulikult situatsiooni lahti ja eeldasin, et nad kuskile elektririketesse pöörduda soovitavad... Aga ei, lubati meile keegi kohale saata ja rõhutati, et kindlasti uuesti helistaksin, kui suitsu ja tuld märkame. Olgu peale! Suutsin koeramüraka kuuriukse taha sulgeda ja siis.... Ohhhhh sa püha müristus! Värava taga vilkusid kaks tuletõrjemasinat ja üks väiksem operatiivauto:) Hetke pärast peatus ka möödasõitev kiirabi ja tundis huvi, kas teda ka vaja peaks minema... Ei-eiiiii! Meil niigi õu ja tuba ilusaid poisse täis:) Uurisid ja arutasid ja avaldasid arvamust, millest ja kust see kärssamine tuli.... Ja seinu ega lage lõhkuma ei hakanud ja rahustasid meid, et mingit ohtu pole. Mõne aja pärast astusid paar oma poissi läbi ja nende arvamus klappis täpselt päästjate omaga:)
Aga natuke piinlik oli, et sihike kari kohale saadeti... selle tuisu ja libedaga neil niigi palju väljakutseid. Samas.... parem karta kui kahetseda.
Igatahes suuuuuuur kiitus meie poolt: Selline pingeline töö ja väike palk, aga nad ikkagi nii rahulikud, osavõtlikud, asjalikud.... Lausa mõnusad kohe:)))

Keegi ei kirjuta, keegi ei armasta :)

Eks püüan siis ise midagi kirja panna...
Peale laevalt mahalaskmist ma paar päeva lihtsalt nautisin OMA kodu :)))
Ühel tagantjärgi sünnipäeval sai käidud :)
Ja esmaabi saamiseks trügisin hambaarsti kabinetti sisse... Perearsti sai ka üle pika aa nähtud.
Kaubanduses on kõik vanaviisi.... Poed igatsugu träni täis, aga seda konkreetset vajaminevat pea võimatu leida.... Lõpuks ikka sain endale korralikud tööpapud :)))
Külalisi käis... mõned kohalikud ja üks kaugelt :)))
Mardipäeval naistekas ja part :)))

Huvitavate tegevuste vahele mahtus aga piisavalt selliseid pimedaid-kõledaid hetki, et.... No misasja ma siis Haljalas hallitan?!? .... Aeg jälle merele staaritsema minna :))))


Ja kuidas teie kõik hästi elate???

Meremees Murka :)))

Nojah.... Kuu aega tagasi olin siis proovipäeval laeva rootsi lauas ettekandja... õigemini ikka ärakandja:) Keik sujus kenaste ja soome keelega sain suurepäraselt hakkama, aga miski ikkagi häiris... No olen ju piisavalt kaua klienditeenindajana töötanud ja lihtsalt ei suuda enam kogu aeg rõõmsalt naeratades teistega suhelda... seda enam, et suvise psühhoshoki tagajärjel mul kohati kõnehäireid esineb :-(
 Egas miskit, hoidsin silmad lahti, piilusin ringi ja leidsin suhtlemisvabama töö... Loomulikult mainisin seda ka ülemusele ja pakuti kohe välja järgmine proovipäev. Ja praegu kõik pisut nagu kõiguks, sest olin 2 nädalat ühe haigestunud töötaja asendaja Stari peal. No neil ongi ju kombeks esialgu uued näod puhkajate ja haigete asendajaks panna, et saaks oma töövalmidust ja kohanemisvõimet tõestada :) Ja omamoodi huvitav on see ka, kui erinevad laevad ja seltskonnad ää proovid:))) Jäin igatahes rahule. Kaks nädalat ei kulunud raha söögi, elektri ja vee peale.. Ja kuupalk välja teenitud:)))
 Töö muidugi parasjagu raske ja füüsiline, aga mulle meeldib. Ise ütleksin, et olen nõudepesumasina operaator, aga neile, kes peeneid tiitleid armastavad: paberite järgi olen laeva restorani stjuardess :)))

Autovaba nädal?

No mul on ju kogu elu autovaba olnud... Ja nüüd mõned päevad Tallinnas olles ei saanud küll aru, et neid sõidukeid vähem oleks olnud :) Aga juhilubade olemasolu kasutasin täiega ja sõitsin ühistranspordis tasuta... Lasnamäe... kesklinn... Lasnamäe... Pelgulinn... Kadriorg... Pelgulinn... autobussijaam... Natuke Tristani seltsis, pisut asjaajamisi, mõned külaskäigud ja valgusefestival Kadriorus ka :)))
 Eile siis Haljalasse. Teeristis võttis mind vastu korralik vihmapilv. Ja üks kopajuht ronis oma kõrgelt kohalt alla tervitama, aga küüti ta ei pakkunud... seega olin koju jõudes üksjagu märg:) Tühja sest! Ilm selgines ja saabus seenemetsakutse :)))
Praeguseks siis männakate pihutäie ning kukekatekoorma ümbertöötlemine lõpule viidud:)))
Ja kohe varsti algab sügis!!!

Avalik aruanne Liisale...

...iseasi, kus ja millal ta sellega tutvuda saab. Töine teaduskonverents läbi ja nüüd turnivad nad seal Jaapanis mingites mägedes :)

Meie käisime raamatukogus loodusväljaandeid uurimas ja üks raamat oli kohe eriti häälekas... Heinamaa leheküljel tuttavad satikad ja taustaks mesimummu sumin:)  Kõrbeteemalisel siis sealsed mutukad ja vastavad hääled. Ja ühel lehel kostus tsikaadide sirinat... kirjas oli, et need siristilased varjavad end lehtede all ja näha neid pole... Ehh-heeee! Lõime arvutis lahti Liisa saadetud foto, vaatasime pesuehtsa tsikaadiga tõtt ja kuulasime raamatust tema siristamist :)))

Külavahel kolamine väsitas ää ... ostsime siis mõned pirukad ja korraldasime õlleka tiigi kaldal pikniku. Purskkaev ja pingid ja kiiged :)))

Linnapeal laiamas käisime ka. Tegelt olime ikka tagasihoidlikud turistid... poest soetasime Tristanile mündihoidiku (selle vedrudega rahakoti) ja siis lihtsalt jalutasime ja puhkasime pingil jalgu. Ja kuigi me Pärdi muusikast eriti ei jaga, kiitis Tristan Poissi Jalgrattal: " Tubli oled, et sinust maailmakuulus helilooja sai!" :)))

Pisut põllumajandust ka... Viimased kurgid koju... "Hirmmadalalt" aedoalt andis saaki veel ilma tõstuki abita korjata ja füüsalitele see jahe ning vihmane ilm ei meeldi mette... paarkümmend küpset mammu olemegi vaid saand.

Tänu Pillele sai ka korilusega tegeldud. No minu lühikestele jalgadele olid Tristani veel lühemad jalad parajaks piduriks, nii et eriti suurt maalappi me läbi ei kamminud... Aga sellegipoolest sai 2 purki männakaid marinaadis ja paari söögikorra jagu kukekabeebisid ja kitsemampleid :)))

Erinevat sorti näputööd oleme ka harjutanud... Kahepealetulemused peris asjalikud, aga teate, vasakukäelist on ikka kuratlikult raske õpetada-juhendada:)

Ja tänase vihmasajuga on mo telekas disainielemendist tarbeesemeks ülendatud:)

Uhhhhh, pea susiseb otsas.... mida põnevat järgnevatel päevadel ette võtta... Kas on kellelgi midagi välja pakkuda???!!!???

Ämblikmees ja Batman...

... nende kodanike kohta sain Tristanilt üksikasjaliku isikukirjelduse... nüüd siis tean, mis elukad need laste pusadel ja koolikottidel ilutsevad :)

Mu elutoa akna taga on juba mõnda aega üks ämblikuvõrk olnud... sihike vähemärgatav, aga selle võrkelamu omanik on küll pirakas ja pöidlaotsa suurune... Jälgiseme õhtul Tristaniga selle hiidämbliku koduseid toimetusi ja väljast paistev kuu lisas sellele omajagu nõiduslikkust... nii et noor loodusteadlene areldi uuris: "Oled sa ikka kindel, et ta õuepool on?"

 Erineva pikkusega jalutuskäike oleme ette võtt ja kuna iga teine vastutulija teretuttav on, tekkis Tristanil õigustatud küsimus: "Kuule, kas sa tunned siin kõiki inimesi väe? Isegi bussijuhid lehvitavad sulle!?!"

Ja ühe ülisuure saladuse sain teada: "Tead, vanaema, sa oled väga tore inimene."  :)))))))

Pisut vaheldust...

Kaksikutega saadakse nüüd ilma kõrvalise abita kenaste hakkama ja mind visati välja :)))

Aga kuna Liisa teadusturismi raames Jaapanisse põrutas ja Jaanil puhkus läbi saab, siis usaldatakse homsest Tristan paariks nädalaks minu hoolde. Polegi ammu tema seltsis nii pikka aega veetnud. Hakkab ilmselt see 6-aastane nüüd mind õpetama.... no nendest kaasaegsetest mängudest ja leludest ei jaga ma ju halligi:)  Mul muidugi kapis autode ja klotside näol midagi klassikalisemat ka olemas. Ja mõned mõtted peas, kuda käelist tegevust ja loovust arendada.... Aga juhuslikud plaanivälised üritused on ilmselt kõikse põnevamad:)
 Igav ilmselt ei hakka :)))

Peris kena kopkas ju :)))

Kõigepealt tegelesin heategevusega... aastaid seisnud rannakotti pakkisin aastaid seisnud rõivaid ja viisin selle Vahejaama... Mulle meeldib see koht. Selline huvitav noh! Endale selga olen sealt vähe saanud, aga näputöö jaoks toorainet piisavalt :)))

Kodus inventeerisin pisut sahtleid ja karpe ka....
Mõned tsaariaegsed vaskmündid.... ei midagi erilist ja minu jaoks täiesti väärtusetud...
Pisut hõbedat... kõrvarõngad erinevatest ooperitest ja katkine kett... Ära ei viska ju!
Killuke kulda... paar katkist ketiräbalat... liiga vähe millegi uue tegemiseks...

Nad andsid mulle selle nutsaku eest 1/10 mu viimasest kuupalgast.
Elame veel :)))

Kompliment???

"Jessas, kui pisikeseks sa jäänud oled! Sinust on järgi vaid suured jalalabad."

Võimalus kahe jalaga maapeal olla :)))

Katkend ühest telefonikõnest :)

"Ega sa jooma ei hakanud?"

"Loomulikult hakkasin."

"Jumal tänatud!!!! Siis on sinuga kõik veel korras!"

Tihti tähti taevas nähti...

Viimastel öödel on neid sealt küll tonnide viisi alla sadanud, aga suur vanker seisis omal kohal ja põhjanael oli omadega täitsa põhjas:)...  No me grillisime eile õhtul ilma soojemaks ja tuju paremaks.
Tänu headele lähedastele olen juba augu ülemises servas... üks jalg ripub veel üle ääre, aga just anti käsk Võsule minekuks asjad pakkida ja vaguralt väljasõitu oodata:)
No ja mitmete üllatuslike telefonikõnede (kust nad teadsid, et just nüüd helistama peab?) seas oli üks eriti ergutav... Võiks ju proovida, aga.... Mul oleks väikest elamist Tallinnasse vaja, täitsa iseenda oma...
Elame-näeme.... ostsin millegipärast täna bingopileti... lootma ju peab:)))

Sügavas mustas augus...

Juba kolm päeva pole ma suuteline midagi tegema... Ei taha kedagi näha ega kellegagi suhelda.
Püüan põhjusest aru saada... aga ei saa ja seega ei oska ka teile midagi seletada... nii et ärge pärige ega küsige.
 Lohutuseks pole ka see, et põhiprobleem mitte minus pole, vaid teise inimese peas.
Kuratlikult valus on. Ära tahan... metsa kuuse alla!

ps tegu pole õnnetu armastusega :)

Mitmesugust.......

Beebiblogi ma siia tekitada ei kavatse ja pisikeste kasvamisest-arenemisest üksikasjalikku ülevaadet ei anna. Aga kesknädalal said nad 2-kuuseks ja samal päeval nende vanavanaisa 84-aastaseks... Lisaks siis soolaleib ja katsikud ja oligi piisavalt põhjust pisut pidutseda. Rahvast tuli kokku rohkem kui inimesi ja oli üks äraütlemata lahe koosviibimine :)))

 Kassidest... Teele oma sai mõned nädalad tagasi uues kodus lõpuks siis õue lastud. Kohalikud hiirekuningad asusid loomulikult teda kohe paika panema... veri just ei voolanud, aga karvatutid lendasid küll. Otsustasime, et ta ikkagi selle olelusvõitluse läbima peab ja ka edspidi õues käib, aga... Kui ükspäe üks vääägadema enesekindel rebane stoilise rahuga üle õue kõndis, meenus meile, et hulkurkass Räädu juba nädalapäevad kadunud on... No kakelgu need kiisud omavahel, aga seda küll ei taha, et Kurri rebase perses loksuks. Jääb siis ikkagi toakassiks. Probleemiks on aga Kaska, kes rõdule ronib ja läbi klaasi Kurrit õrritab.... Ah, ostsin siis kassipeletamise sprei... toimib küll...

 Sellist peletamispihustit tahaks hädasti ka mõne inimese vastu kasutada. Teelel-Robil on nimelt ühe naabrinaisega kohutavalt "vedanud"... Proua Irinal on siin juba kõikidega ütlemist olnud (politsei tema väljakutsetele enam ei reageeri) ja nüüd on siis uusasukad sihikul, eriti mina.
  No siin on seda nö eramaad nii häbemataselt vähe, et kõik on pisut ka riigimaad juurde haaranud ja seda korrastanud.... kole ju, kui lausa akna all umbrohuväli ja võsa lokkab. Ma siis ka paar tundi nädalas eelmiste omanike tööd jätkanud... plats risust puhtaks ja mõned sõnajalad mulda ja ongi puude ääres mul oma suitsunurk... Irinal on muidugi kõigi mu tegemiste kohta midagi öelda. Me Teele ja Liisaga oleme püüdnud teda ikka paika panna, aga kui ta ükskord vihaselt jalaga rohumättaid laiali lõi, otsustasime,et ei suhtle temaga enam üldse ja tere ka ei ütle. Oligi kohe mõned päevad vaikust... hi-hiii... enne tormi:) ...... Kolmapäeval peale külaliste lahkumist ja toas toimetamist läksin siis puude alla suitsetama. Tagasi tulles nägin silmanurgast, et Irina oma alumisel rõdul on ja kohe kuulsin ka midagi huvitavat: "Miks te seal kogu aeg seisate? Mulle tundub, et te jälgite mind."... OMG!!! ... Kui paar tundi hiljem jälle suitsult tulin, avanes naabrite rõduuks ja Irina mees võttis sõna: "Võ usledite za nami, da?!?" Ajas küll naerma, aga pisike hirm tekkis ka... no et mida sellistelt hulludelt veel oodata võib :)))
 Neljapäeva hommikul istusin puujuurel ja nautisin loodusimet päikest, kui äkitse suure sahinaga Irina kohale lendas. Ma pole kindel, et tema jutt mul täpses järjekorras meeles on, aga monoloog kõlas umbes-täpselt nii: "Miks te jälle siin istute? Te segate mu loodusvaadet. Te jälgite mind,jah? Siin on roheala, siin ei tohi olla. Kes teil omanik on? Teiega ei saa ju rääkida, te pole adekvaatne. Ma panen teid internetti. Te sekkute mu eraellu. Ma kutsun politsei. Ma tahan ikkagi teada, kes on omanik. Teiega ei saa ju rääkida, te olete haige inimene."... Oehhhhhh! Lõpetas ja lahkus.... Kui ma mõne aja pärast tuppa hakkasin minema, oli Irina rõdul ja fotografeeris mind moblaga... Ja tal oli veel midagi öelda: "Kutsusite siia külalisi kokku?!? Te ei tohi siin ülde olla."
 Oh-ohhhh! Olen mina, mis ma olen, aga arenguruumi on mul veel küllaga :)))

 Muide, see Irina on 21.koolis vene keele õpetaja.... PEDAGOOG!?????! SELLINE?!!!?

Ja hoopis mina panin ta nüüd internetti :))))))))))

Sul üks gladiool õitseb :)

Sellise teate edastas kesknädalal mulle naabrivalve:) Südasuvine gladiooliõis pole aga sugugi ainuke anomaalne nähtus... Magamistoa aknalaua nurgas on mu eemaloleku aal ratsuritäht end võimsa õiega ehtinud... keset suve:)))
 Aiamaal... kõik mo taimekesed oskavad nagu ennegi iseseisvalt igasuguse ilmaga edeneda. Ja umbrohuga õnnestus kevadel kasulik leping sõlmida... mõni üksik libleke oligi vaid, paari tunniga plats korras:)
 Seltsielu ikka ka nats... üks sünnipäevapidu ning palju lobisemisi:)
Ja jälle siis tagasi tittede juurde:)))

Ah jaaaaaa.... vanaemade klubi read aina täienevad... ja lähiajal on veel lisa oodata :)))

Korraks kodus :)))

Seal lastehoiupiirkonnas on internetiga tõsiseid probleeme. Probleeme on ka arvuti taha saamisega, sest... teatavasti ju imikud "ainult" söövad ja magavad :)))
No meie tegeleme 6 korda ööpäevas lastevahetusega. Kui Mai on Teelel tissi otsas, siis Art on minu ja lutipudeli seltsis. Nelja tunni pärast on vastupidi:))) Ja mina olen segumeister... meenutades kunagisi laboriaegu mõõdan vett ja selle temperatuuri ja piimapulbri kogust ning tilgutan espumisani ka sisse. Loomulikult pole siin tegu mingi kiirtoitlustuskohaga... toitvat tööd nauditakse kõva kolmveerand tundi. Järgneb vaheldusrikas pooltund... kõõksud, krooksud, puuksud... Natuke ikka nuttu ka... Märjad ja pasteedised mähkmed vahetatud, jäädakse isegi mõneks ajaks magama. Õhtuti aga, nagu enamusele 1-3-kuulistele kombeks, antakse paaritunnine nutukontsert... kahehäälne loomulikult:))) Õnneks on meie pisikesed öise une kasulikkusest vägagi teadlikud:))) ....
Kogu selle kägina ja vigina käigus on lapsed siiski juba 4kg piiri ületanud ja...
Art pole sugugi enam sihike õhuke-peenike... armas nunnuke ikka:) Tõsine mõtleja, kes vahepeal mõnusalt muiata oskab:) Üldiselt rahulik ja vaoshoitud... nutab ka kuidagi viisakalt ja tagasihoidlikult... no et vabandage, et teid tülitan, aga pisut sitt on olla :)))
 Mai on pikkust visanud ja selle rõhutamiseks ringutab ja sirutab end pidevalt... teeb kätega mingeid graatsilise liigutusi... baleriin selline:))) Näol samal aal eriskummalised-koomilised grimassid:))) Ja ta tahaks nagu kogu aeg kuskile minna... pea tudiseb kaela otsas, aga kõhuli olles üritab juba roomata:)

Internetist... Selle järele meil mingine igatsus ikkagi oli, nii et laupäeval pakkisime pudinad ja pambud ning korraldasime väljasõidu levipiirkonda ehk siis Lasnamäele Liisa juurde. Lapsed käitusid külas viisakalt ja magasid pererahva abieluvoodis nii hästi, et Teele vahepeal lähimas Tele-2 esinduses käis ja meile kummalegi ühe pulga tõi:))) Katsetulemused: Laiakülas rahuldav, kohati isegi 4+... Haljalas väga viis:)))
Kodus... paar esimest tundi ma lihtsalt olin siin:)))) Edasi aiamaa.... kõik on kontrolli all. Homme hommikul Rakveres mõned asjaajamised ja õhtuks tagasi päälinna.
     Igav pole mette :)))))))))))

Hüvasti, tekid ja padjad !!!

Pikendasime sel nädalal mõnel päeval oma õhtust vahetust kella 2-ni öösel ja saime reede vabaks. No pooleks tunniks tuli ikkagi kohele minna, sest pakuti puhkuse alguse puhul kringlit ja firma poolt oli igaühele vägagi päevakohane kingitus... vihmavari:))) Ja üllatus-üllatus! Mulle anti lilled ka... töölepingu lõpetamise puhul:)))
 Ja-jah! Hakkan nüüd jälle paberitega töötuks ning vallavaeseks, kuigi eesootav tööpõld on äääääretult lai. Vaja pisikestele ilmakodanikele täiskohaga vanaemateenust osutada:))) Tulevik pole just tume, aga segane küll! Algab taas mitme kodu ballaad... Mina kolin Laiakülla ja kass kolib Lillekülla (Tiina juurde). Eks mõned korrad kuus käin ikka siinmail ka.
Ja kui levis juhtun olema, siis annan endast elumärki:)))

Üksjagu üksluine...

...kohati isegi igav on olnud. Ikka tööle ja koju... mõnusaks vahelduseks aiamaa. Aga ilmad ju vastikult kõledad ja tuulised. Olgu-olgu... paaril korral olen päevitusriiete väääl peenarde vahel nokitsenud ja 27.mail andis isegi Võsul rannailma nautida:)))
 Pisut seltsielu ka... mõned sääskede-söötmised ja üle pika aaaaa tanklateemalistega üks korralik kräu :)))

 See nädalavahetus oli aga sisutihe. Kui juba päälinnas olla, siis ikka laiahaardeliselt.
Tristan sai kuueseks.... Pidu!!!
Lühivisiit Laiakülla:)))
Natuke Liisa juures ja mõned asjaajamised ning poodlemised.
Takkajärgi Tiia sünnipäev :)))
Pühapäeval sugulaste seltsis... tädi sai 89 :)))

Poolel teel Tallinna bussijaama selgus, et on võimalus autoga koju saada:) No ja lobisemise käigus tekkis ülihea mõte Loobu ristis äkiline parempööre teha ja Räime Reeda valdused üle vaadata:))))
Mõnnnnnna!!! Napakas oli tõesti meeldivalt üllatunud :)))
 Vahetult enne pussnugade sadu jõudsin kenaste koju.

Nüüd siis nädal veel tööl ää kannatada...............

MY ART :))))))))

Teadmiseks neile, kes veel ei tea....
Meie Teeleke ei veeregi enam pallina ringi, sest... 18.mai hilisõhtul saabusid siia maailma pisikesed Mai ja Art:))) Kaksikute kohta vägagi kopsakad tegelased... pikkust mõlemil 47cm, tüdruk 2700g ja poiss 2100g  Üle vaadatud, näpuga katsutud ja sülle ka võetud! Ja ikkagi tahaks öelda, et niiiiiiii pisikesi pole ju olemas :)))
Nimed.... sellised lühikesed jupid sobivad ülihästi pika perekonnanime ette:) No ja on ju mai(kuu).
Pealegi on lõbus pisut sõnamängu mängida...
Mai!!!! Art!!!........ My art.......MINU KUNST :)))

Teeme vahetust!!!!!!!

Keegi võiks mu korteris pisut koristustöid teostada: tolmu eemaldamine, akende pesu, vannitoa ja köögi põhjalikum küürimine.... Vastutasuks olen nõus sinu aias või peenramaal nokitsema ja lilledega vestlema ja hekki piirama :)))) Metsaistutamine on ka mõeldav... ja suvel-sügisel marjade jm saagi korjamine :)
 No ei istu mulle mette need tubased toimetused.... Õues on mõnusam:))))))))))))))))))

Aeg vist urust välja ronida :)))

Pikk ja kõle oli see ibernatsiooni-periood. Aga mitte ainult mina, vaid ka enamus mu suhtlusringkonnast viibis nagu mingis varjusurmas... külas ei käinud ja külalisi ei käinud... igaüks üksi oma urus:) Ja põhiliseks liikumisvabaduse piirajaks oli ikkagi rahakott... Kui ikka pool palgast keskküttele kulub, siis ei sobi ju kuskil ringi kolada, vaid tuleb toas seda hinnalist kodusoojust täiega nautida:)))
Praeguseks on kevad päikesekütte-perioodiga algust teha üritanud ja juba on tunda mõningast ärkamist ning liikumist:) Külavahel juhtuvad vastu inimesed, keda mitu kuud näinud pole... Ja mõned külalised on mul käinud, paar üliüllatuslikku ka kusjuures:))) ...Nädala jooksul olen juba kaks korda mere ääres kevadet nautimas käinud:) Ja eile... esimesed aiatööd ning prahipõletamise suits.... mmmmmmmõnus:))))
Toas otsustasin aga kevadise suurpuhastuse tarbeks prahti ja sodi juurde toota... Üks tilluke tekikott ja padjapüür valmis! Olemasolevaid riideribasid kokkukombineerides tuleb neid veel teha:)
Kevad paneb liikuma.... annab tiivad nagu punane pull :)))

Pühad või asjad :(

Ega ma neist ülestõusmistest ja lihavõttetest suurt peagi, aga kolm töövaba päeva on ikkagi igati teretulnud nähtus. Paraku olid need minu jaoks parasjagu stressirohked. Kõigepealt oli tervis kehva... no nii kehva, et laupäeval ammuoodatud juubelile minemata jäi:(
Siis andis meie maja korras kanalisatsioon endast eluliselt märku... No see on oma 7-aastat vana lugu... mõned torud ää vajunud ja siis kuskilt umbes ka ja loomulikult läheb siis ülevalt tulev vesi kergema vastupanu teed ja tuleb mulle külla. Olen nende aastate jooksul paar korda majavanemale tegijaid torumehi välja pakkunud, et asi korda saaks, aga.... (no meie majavanema kohta sobib see väljend, et pohhuistide koosolek jäi ära, kuna kõigil oli pohhui ja keegi ei tulnud kohale).
Kanalisatsioonist siis... tavaliselt annab ta endast märku tagasihoidliku gaasirünnakuga (väävelvesinik) ja sellele järgneb siis vahtu ja pisut vett. Nüüd pühade ajal on toimunud mingine aktiviseerumine või revolutsioon või ülestõusmine... kogu ülemise korruse pesumasinavesi trügis minu juurde. Nutumaik suus, kühveldasin siis ämbritega kraanikausis ja ei suutnud otsustada, kas helistada päästeametisse või hingeabisse... Oh mind lollikest, valisin majavanema numbri. Kutsusin teda viisakalt enda poole ja midagi rohkemat seletada ei jõudnudki, kui... mul sõimati sõna otseses mõttes nägu täis... kõik helistavad mulle! kõik tulevad mu ukse taha! ega mina kõike ka ei jõua! tehke ise oma asjad korda!.... Pläääääääää! Pahviks võttis! Ei suutnud karjuda ega ulguda!... Langesin siis jõuetuna äraootavale istekohale... Sõimu kuulamise eesmärgil ma oma telefoniarvet suurendada küll ei kavatse... Leidsin internetist koha, kustkaudu asjapulgale kirjalikult läheneda.... Ta isegi vastas mulle, st hämas hoopis kõrvalistel teemadel... No nagu mõni poliitik, kes pikalt ja keeruliselt seletab, aga sittagi ei saa aru, mida öelda tahab. Aga eks me vestleme veel!
Niiii! Öö möödus rahulikult ja ma isegi magasin hämmastavalt hästi... et siis hommikul jälle uputust ennetada. Ma ei saa ju ometi ülemistel elanikel pesupesemist ää keelata... seekord piirduti vaid ühe masinatäiega:). No vee kühveldamise vahele piilusin aknast välja ka... jälgisin lumerookijaid ja autode väljakaevajaid.... Tabasin siis momenti ja võtsin naabrimehe rajalt maha! Ehhh, ta ei hakanudki sõimama! Asus hoopis tegutsema. Torustikku välja ei vahetanud, aga olemasoleva muutis läbijooksuvõimelisemaks küll... mõneks ajaks rahu majas! On ikka häid inimesi :)))

Mõtlen nüüd siin, et halvad asjad on vahel ikka head ka! See mu tervis... hea, et vabadel päevadel end tohterdada sain ja töölt puuduma ei pea. Ja hea, et tõbi mind pidusse minna ei lasknud... koju saabudes oleks mind oodanud üleujutatud-lagastatud korter.
Pole veel täit selgust, mille poolest see sõimamine hea oli, aga... praegu ajab see mind juba niiii naerma.... näitab ühe meesterahva madalust ja tühisust:)
Ja mul on niiiiiiiiiii hea meel, et on olemas häid ja abivalmis inimesi.... lausa naaberkorteris:)))))

Ma leidsin, ma leidsiiiin!!! ....

..... väikese kollase maja armsa aianurgaga:)))) Raha selle ostmiseks ma leidnud (võitnud) veel pole... Eks unistan siis edasi:)
Aga Teele&Co on viimasel ajal ikka tõsised kinnisvarahuvilised olnud... suuremat pinda vaja ju. Mingit kindlat värvieelistust neil polnud, aga juhtus nii, et väljavalitu kenaste autoga toon-toonis on:))) Ma olen netiavarustes selle uue elamise põhjalikult läbi kolanud ja.... niiiiii väga tahaks asju kokku ja lahti pakkida ning natukene mööbeldada:))) Ei-ei, las asjaosalised naudivad ise seda tegevust. Mina unistan ja fantaseerin siin ning ootan pikisilmi, millal külaelanikud külla kutsuvad:)))

Puhatud!!! .....

...kusjuures väga passiivselt. Mõnel päikeselisel päeval käisin ikka õues ka, aga... aiamaal ju veel midagi asjatada ei anna ja kus sa siin ikka pikalt jalutad. Toas.... kevadist suurpuhastust ette ei võtnud... vara veel. Pealegi, kui tuleb tuhin peale, on poole päevaga kõik korras... milleks vägisi üritada. Nii ma siis siin laisklesin ja lebotasin lihtsalt.
Nädalavahetusel puhkuse pidulik lõpetamine. Laupäeval veel tagantjärgi sünnipäevatamine :) Eile käisid aga pooled noored ergutavaid elamusi pakkumas :) Abiks seegi.
Täna siis jälle tööle... tahan ma, jeeee! Noh aga... kolmandik ööpäevast ikkagi kasulikult sisustatud :)
Ja päike on niiiiiii mõnusalt soe :)))))

Pikk paus....

No lihtsalt ei tule seda vaimu peale... Ja egas midagi põhjapanevalt põnevat juhtunud ka pole ju... Või äkitse huvitab teid, mitukümmend tuhat patja ma viimastel nädalatel kotti toppinud olen... ja sellega ka omapoolse panuse olümpiamängude edukaks korraldamiseks andnud olen :)))

Praegu aga naudin puhkusenädalat... st et igavlen ja ootan kevadet. Homme varahommikul peaks ta kohale jõudma... kohtume siis kevadel :))))))

Jälle juubel!

Seekord siis kahekümne kuuenda sünnipäeva 30.aastapäev :)))
Suuri pidustusi ja vastuvõtte ei toimunud. Reedel käisid Pille ja Urve ning oskasid meeldiva üllatuse valmistada... tegid mind aasta nooremaks, sest nende rehkenduste kohaselt oligi mul juubel:)))
Laupäeval rookisin pisut maja ees lund ja valvasin siis paar minutit labida najal, et ikka õige auto minu poolt tekitatud platsile pargiks... Teele ja Robi tulid porgandikoogi ja rahapajaga:)))
Eile... sõnumid ja telefonikõned... silmast silma õnnitlused.... e-kaardid ja üks tavaline ka:) Ja facebook-s tekkis paras hasart, et kas saab 100 õnnitlejat kokku... ei, 76 juures sai internet täis :)))
Täna oskas aga üks ammune tuttav omamoodi üllatada: ta oli raudpoltkindel, et mu sünnipäev 29.veebruaril on:)))

Igatahes tänan kõiki, kes omapoolsete parimate soovidega minu talveunemõtteid eemale peletada suutsid!!!
Päike paistab ja räästad tilguvad :)))))))

Ah et mida ma sünnipäevaks tahan...

...mitte midagi.... aga seda polevat kuskilt saada :)))

Viis aastat tagasi soovisin ma sünnipäevaks võililli :) Millalgi keset talve avastasin Liisa köögiaknal lillepotis mingid äbarikud niitjad libled... Suvel varutud võililleseemned oli liiga hilja mulda külvatud ja erilist saaki sealt loota polnud, aga... võililli sain ma ikkagi... Sügavkülmast... jääkuubikute sees olid kaunid kuldsed õied :)))

Praegu aga tuli mul üks päevakohane luuletus meelde:
Sünnipäeval pole paha, kui saaks kotitäie raha.
Kui sul kohe pole anda, võid ka hiljem üle kanda :)))

Ühesõnaga, üht suuremat sorti rahapada oleks vaja... loomulikult mitte tühja.
Ja siis võiks veel olla väike kollane maja armsa aiakesega... Looduskaunis kohas ikka... ja bussipeatus ja kauplus ja ambulants ja apteek peaksid ka läheduses olema :)

Huvitav, kas nende tagasihoidlike soovide peale keegi mulle külla ikka tuleb väe :)))

Talveunne tahaks...

Valged ja päikeselised päevad ning tihaste laul tekitavad küll juba kevadetunnet, aga... mitte miski ei huvita ja mitte midagi teha ei viitsi... isegi viriseda mitte :)))
Teravaid emotsioone oleks vaja... pisikest positiivset torget... liikumapanevat jõudu. Kui kellelgi on, siis jagage ikka teistele ka :)))

Soojalaine :)))

Ma olen elus ja vägagi terve... külm pole mind mitte äääää võtt :))) Lihtsalt... pakase eest tuppa varjumisest midagi huvitavat kirjutada ju ei oska. Eile aga pakkisin end matkariietesse ja põrutasin päälinna. Vaatasin noored üle ja üheskoos vaatasime hobuseid üle:))) (huvitav, mis sellest arvati??!!!???) Ja Helbe juures soolaleival käisin ka:))) Kuna Siki hommikul minust ja Helbest hirmkõvaste mõtles, siis sai temagi ekspromt kohale kutsutud :)

Viimased päevad pisut nostalgiahõngulised... süüdi hiljuti tekitatud eue.ee.... Fantastilised suved olid ju need Väätsa-75 ja Kehtna-76 ja Budapest(TPI)-78 :))) Üritasime Helbega piltidel olevatele nägudele nimesid anda... mõned isegi meenusid:) No ja Väätsa ja Budapesti all on nüüd pisut fotosüüdistusi üleval ka...
Tuleb aga meelde, ajab aga naerma :)))

Lugesin end üle...

...sujuvalt ja valutult. Küsimused olid ju praktiliselt samad, mis eelmise rahvaloenduse ajal. Käisin minagi 12 aastat tagasi majast-majja ja korterist-korterisse kaaskodanikke tülitamas :)... Ega linnas võhivõõraste uste taga kolistamisega seda lisaraha küll teenida poleks tahtnud... aga siin väikses kohas oli see omamoodi mõnus ettevõtmine... Nii mõnigi oli minu tulekuks laua katnud... sellest siis ka pidev hirm kohvimürgituse ees :)... Üksjagu palju oli minu jaoks tundmatuid inimesi, aga ega nad tuttavamaks ka millegipärast ei saand...
Paar päeva tagasi poes... üks muti astus ligi nagu heale tuttavale. Tundis huvi, kas ma ka seekord teda üle lugema tulen:)... Eitava vastuse peale oli lausa nördinud kohe: "Aga kes siis tuleb??? Ma olen kõigile öelnud, et kedagi teist peale Puusepa Kati ma uksest sisse ei lase!" :)))
No ütle nüüd seda vanainimese kehva mälu... tal isegi mu nimi meeles... Ma suutsin alles mitu tundi hiljem paika panna, kellega umbes-täpselt tegu :)))
Kahju kohe, kui keegi vanakestel end arvutis üle lugeda ei aita... Hoiatused libaloendajate eest on neid ikka väga ettevaatlikuks ja kartlikuks teinud...

Aeg sai ümber....

...ja Tetili pärisperenaine lahkus eile :(((

Loominguline kriis vist :)))

Ükski näputöö näppu ei hakka ja kirjapanemiseks sobilikke mõtteid peas ei kola.....


Kass... on siin suurepäraselt kohanenud. Mulle tundub, et talle niiii väga meeldib siin. Üldiselt Tetili sihike rahulik 8-aastane daam, aga paar korda päevas võtab ikka tuurid üles ja tormab toast-tuppa ja kapilt-kapile ja siis mürtsti maha :) Sülle ei kipu, aga paisid ja sügamist naudib täiega. Ja sigadusi pole veel korda saatnud.... kass ikkagi:)))

Lemmiklooma eri... ehk siis jaanuarikuu ajakiri "Pere ja Kodu"... Leheküljel "Pildid meili teel" on meie Tristan ja tema sõber.... RAAGRITSIKAS :) Tegelikult soovis poiss ju endale kameeleonit... no olgu, kui seda ei saa, siis võiks olla geko või tavaline iguaan:))).... Aga eelmisel kevadel ühe Teele tuttava juures (seal oli igasuguseid kummalisi elukaid) armus Tristan raagritsikatesse äää :) Olgu pealegi! Liisa ostis terraariumi ja poiss sai viiendaks sünnipäevaks omale 3 "vaarikaoksa".... Neid ju lihtne pidada, söövad põhiliselt salatilehti ja õues jalutamas pole vaja käia :)))

Näedsa siis... suutsin siia isegi rohkem kui kaks rida kirja panna :)))

Ja ongi kohal see uus aasta :)))

Enne saabus aga minu uus elukassssslane:) Marsruudil Tiskre-Õismäe jne. protesteeris ta kõvahäälselt ummikute ja kehva liikluskorralduse üle... Suurel maanteel rahunes ja hoidis kogu aeg läbi puurivõrede kahe käpaga Liisa käest kinni... nii et Liisale tundus, et ka tema kasse armastama hakkab :))) Siin minu juures... Teades, et stressis hiirekuningad oma väljaheiteid suvalistesse kohtadesse paigutada üritavad, panime kõigepealt liivakasti paika ja lasime siis selle kõrval Tetili vabadusse.... Kemmergu asukoht mällu salvestatud, algas tutvumisretk... arglikud hiilivad sammud muutusid aina enesekindlamaks ja paari tunni pärast töötas nurrumootor täiega... ja seda minu voodis:))) Whiskas-i kassitoidu reklaami harjutasime ka. Tundub, et kiisuke seda väga palju telest vaadanud on.... no kuda ta muidu teab, et krõbinate krõbina peale kööki jooksma peab :)))
Kuna ma uustulnukat kohe üksi jätta ei söendanud, viibisin aastavahetusel koduarestis. Kaia tuli lohutama:) Sihike mõnus ja hubane olemine oli. Aga veidi peale keskööd kostus õuest rõõmsat lärmi ja hetke pärast oli mu korteris 8 noort inimest... Liisa&Co&Co&Co tulid meid tervitama ja kallistama. Eriti soojalt mõjus üks Hispaania noormees... ta keeldus uskumast, et ma Liisa ema olen... Õige kah, ma ju Liisa noorem õde :)))
Aasta esimesed päevad on olnud suhtlemist täis. Eile sai veel pisut pidutsetud, täna aga tööle...
Egas miskit.... olge kõik ka sel aastal mõnusad! Pai ja kalli!!!