Neljapäev, 28. november 2013

Sügisväsimus...

Selline pime ja märg ja tuuline aeg ei kõlba kohe kuskile, aga eks tuleb üle elada. Vabadel päevadel kodus: natuke näputööd, natuke ristsõnu ja natuke arvutit. Natuke sellepärast, et minu silmadele selline kooslus nagu elektrivalgus ja prillid ei meeldi :) Nii et hetkel on lausa lust laevas tööd rügada :)))

 Liisal saab siis homme juba nädal Jaapanis oldud. Aga mulle pole vist ikka veel kohale jõudnud, et ta nii kauaks ära on. Eks nad kõik on ju aeg-ajalt kuskil kolamas käinud... No ja tänu internetile on elust-olust ülevaade ju olemas. Liisa tegi lõpuks endale FB konto ka... et kõigile lähedastele ja sõpradele samaaegselt lühiinfot edastada saaks:) Ja blogardiks hakkas ka... Kellel huvi ja kes veel ei tea, siis   ehimeelu.blogspot.com    Mõned sügismasendusevastased ergutavad killud on seal juba kirjas ka:)))

Teisipäev, 12. november 2013

Juba november väe !!?????!!!

"Küll see aeg ikka lendab" ütles mees, kellel uur aknast alla kukkus.
 Paar nädalat tagasi avastasin ootamatult, et juba aasta merenaise ametit pidanud olen :) Pidevate töögraafikute muutmistega mul rutiini langeda ei lasta. Praegu siis aasta lõpuni nädalavahetuse töö pluss jõulude aal topelttasu teenimine :) 
 Natuke suhtlemisest ja suhtumisest ja suhetest.... Julgen julgelt väita, et viimase aastaga mu tutvusringkond vähemalt saja inimese võrra suurenenud on. Üks mu otsene kolleeg on paaril korral avaldanud arvamust, et meie, nõudepesijad, üks madalam klass oleme... et teised meile ülalt alla vaatavad.... No ma ei tea, pole ise küll aru saanud. Kõik oleneb ilmselt ikka endast ka väga palju. Mul meeldiv klapp nii omaealistega kui ka noortega:) Eriti tore on nädalalõpuks laeva saabuda.... Oi, kus sa olid? ... Nii tore sind jälle näha!.... Oi, tere!!!... Ma juba igatsesin sind!... Oooo, sa oled mu lemmiknõudepesija!.... Kuidas puhkasid need paar päeva?... Kas köhast oled lahti saanud?...
Üks poiss oli kord mu vahetuse ajal proovipäeval. Kui siis hiljem juba tööle tuli, tundis kohe huvi, kus see Haljala tädi on:) Ja kui ma kohale laekusin, lehvitas mulle eemalt, endal suu kõrvuni.
Ja üks neiu oli endale kajutisse uue teleka ostnud.... et vana (töökorras) niisama laua all ei tolmaks, otsustas ta selle minu hoolde anda:)  Tassis kohale ja pani paika ka veel.
 Ja kajutikaaslasi on mul ka peris mitu olnud, kõik kenad noored imised:) Kevadel nõudis aga üks, et ta ikka kogu aeg minuga ühes saaks olla. Enne uuris, ega mul selle vastu midagi ei ole.... no et minuga on nii huvitav igasuguseid asju arutada ja vahel nõu küsida (nii vähe, kui me ärkveloleku ajal samaaegselt kajutis oleme). Ükskord tuli ta ähmis näoga mulle töö juurde: "Kuule, millal sa koju tuled? Mul on vaja rääkida." ...... No pakuti talle samas laevas pisut ambitsioonikamat kohta... Loomulikult, tee proovipäev ära ja eks siis näis.... Ma vahel naljatamisi temale emme ja ta mulle tütreke :)))
Aga on ka teistsuguseid tüüpe.... inimesi, kes 10 ja rohkem aastat samal kohal töötanud.... Huvitav, miks nad end ülemuseks peavad?  Ainult nendel on õiged mõtted ja liigutused ja töövõtted!.... Pane see sinna.... ära seda sinna pane... seda peab hoopis nii tegema... jne. Õnneks otseselt kõigi sellistega kokku ei puutu, aga ma ju näen ja kuulen. Ühe suutsin paari terava naljakilluga paika panna.. kipub nüüd pisut sõbrannatsema, kiidab oma käsitööoskust ja lapselapsi... need on tal loomulikult üle-üle:)  Peaks talle varsti ütlema, et mul lapselapsi poole rohkem on ja ma ise ka aeg-ajalt üleprahi nobenäpp olen :)))

 Pisut töövälist juttu ka. Sel sügisel on mõned koolilapsed juurde tekkinud...
 Tristan läks esimesse klassi.... õpib kenaste ja päevikus on üks märkus ka :)
 Tiinale farmatseudipaberitest ei piisanud ja käib nüüd töö kõrvalt Tartu Ülikoolis... erialaks rahvatervishoid:)
 Ja Liisa...... Oma doktorikraadiga ta veel piisavalt tark ei ole ja ees ootab postdoktorantuur. Nädala pärast lendab ta kaheks aastaks Jaapanisse Ehime ülikooli õppima ja tööle... TarkmeesTaskus läheb jõulude aal järele ja jätkab oma kooliteed Jaapani koolis:).... Nii mõnigi on küsinud, kas ma ei muretse ja ei kurvasta jne. ....No mõistlikkuse piires ikka. Ega see tobe pabistamine ju kellelegi head ei too....       Muretsemine ei võta ära homseid probleeme, ta võtab ära tänase päeva rahu:)))))