Esmaspäev, 30. november 2009

Täitsa haige!

Ei, gripp ei ole. Köha ja nohu ka mitte. Hoopis nakkuslik õmblemise maania :))) Olin pikka aega immuunne, kui Raili mulle telefonis oma niidi-nõela projekte kirjeldas, aga kui üht neist nägin, sain ka nakkuse. Algus oli suht rahulik, katsetasin Raili stiili omapoolsete lisanditega. Siis hakkas äkki aju hallollus uusi ideid genereerima ja haigus ägenes: õmblen ühte asja, mõtlen juba teisest, kolmandast .... seitsmendast. Kaasnevaks nähtuseks on unehäired: kui ikka keset ööd hea mõte tekib, siis peab ju kohe kontrollima, kas sobivat värvi paela või nööpe on :) Ei tea, millal ja kuidas see tõbi lõppeb? Ilmnenud on juba mõningad tüsistused: terve korter niidijuppe täis :) Ja kaheksa erinevat asja on juba valmis ka. Ma ei ütle, mis need on, sest nood on jõulukinkideks usklikele: no neile, kes jõuluvana usuvad :))) Mina küll usun! :)

Pühapäev, 29. november 2009

Kuidas eluga toime tulla...

Selleteemalisi õpetlikke raamatuid on lademes välja antud. Kümmekond aastat tagasi ma mõnda isegi lugesin, aga praegusel TÜPA ajal küll huvi pole. Aga näe Rakvere teatri näitlejatel olid eneseabi õpikud suvise kohustusliku lektüüri hulgas. Loetud, analüüsitud ja tulemuseks kollektiivne lavastus "Elu ja kuidas sellega toime tulla". Arvasin, et teemaks on a`la Mõtle positiivselt, aga on hoopis: Mehed on pärit marsilt, naised veenuselt. St. siis, et naiste-meeste omavahelised suhted. Komöödia. Jättes arvestamata, et paaril hetkel asi nagu venis ja üks naisosatäitja kriitikat ei kannata (ma oleks vist ka paremini mängind), siis oli tip-top tükk! Omapäraselt huvitav lahendus ja nalja ja head muusikat! Suur aitäh Maretile, kes selle kultuuriürituse välja käis! :)))

Teisipäev, 24. november 2009

Aeglane, kiire-kiire...

Sellises rütmis see eluke kulgeb. Nädala esimene pool venib nagu kummipael. Sompus ja pime ja masendavalt igav. Nihuke käegalöömise tunne tekib, et virisedagi ei viitsi. Nädalalõpud aga üksjagu seltskondlikud. Haakun pea iga pakkumisega, mis heade inimeste poolt välja käiakse. Täna aga taas suur hall. Aga aasta tagasi olid hanged põlvini ja kohati üle pea! Mäletate?!?

Pühapäev, 15. november 2009

Ai-ai-ai!

Jalalihased on valusad. Tantsimisest. Ja kõhulihased naermisest. Mareti sünnipäev oli. Algul kodus, hiljem Virmas. Tantsuteraapia. Täna hommikul enesetunne õrnalt õhuke. Ei, pea ei valutand, aga sisemine värin lihtsalt. See sai Vainupeal mere ääres ja metsas välja kõnnitud.
Peaks vist nüüd siin omaette veidi tantsima: ravida tuleb ju sellega, mis haigeks tegi :)))

Reede, 13. november 2009

Mis tähega algab....

Sellist sõnamängu (häälikuõpetus?) harrastavad Liisa ja Tristan õhtuti enne unikülla minekut. Loogiline oleks vist, et 3,5-aastane jõnglane kasutaks selliseid lihtsaid sõnu nagu ema, isa, koer, auto, tool, õun jne., aga oh EI! On hoopis nii, et mis tähega algab ..... rrrrrahvuslipp? Või siis ... rrrohusööja dinosaurus?
Need dinosaurused on juba mõnda aega Tristani lemmikud. Kord soovis ta üht nendest koju lemmikloomaks, nüüd on pisut teadlikum: neid looduses pole ja loomaaias ka mitte, nad sõid kõik rohu ära ja surid välja. Aga praegu ju rohi kasvab igalpool, miks nad siis tagasi ei tule? Homme läheb ta dinosauruste jalutuskäiku vaatama ja neid emotsioone tahaks kohe ise näha-kuulda :))
Ükspäev avaldas Tristan soovi, et tal peaks õde ja vend olema. Liisa siis seletas, et mõlemad korraga on vähetõenäoline ja ühekaupa ka kohe ei saa, see võtab ikka aega. Sellepeale arvas poiss, et ta võtab siis Sandra ja Madise :)
Mina: kuule, Madis on ju minu laps! Tristan: kuda ta saab sinu laps olla, kui ta on minu sugulane? Need sugulussidemed on tal veel pisut sassis, aga ega see sega 5 kuud vanema tädiga peitust mängimast :) Ja probleemi pole tekkinud, et kuidas vanaisa saab Karoliina isa olla :)))
Aga nüüd pilk aknast välja ja küsimus: mis tähega algab iiiilus lumine talveilm?!!!?

Teisipäev, 10. november 2009

Vaikuse hääled...

Pladin... Kuu aega oli lakkamatu vihamapladin mu tegemiste ja tegevusetuse saatjaks. Hommikul äratas, õhtul uinutas unele. Nüüd mõnda aega hoopis .... lumehelbeke tasa-tasa...

Auh-auh! Auuuuu! Taks on üksinda kodus ja suhtleb iseendaga. Õnneks mitte mu peal ega kõrval, vaid diagonaalis...

Prõmm! Kolks! No mõni inime ei oska kohe vaikselt ust kinni panna. Pidevalt kodus olles selgub, et neid on paljuuuu...

Trrrrrr! Telefon on päevade kaupa vait, aga kui siis kellegi õhutusel talle kohustused meenuvad, laulab kohe mitu korda tunnis...

Vurr-vurr, plaks! Singeri masin... Leidsin veel mõned kokkuõmblemiseks kõlblikud riidetükid, aga nende ühendamiseks sobilik niit pärit sügavast stagnaajast. Kombed siis ka vastavad: iga 10 cm järel plaks-plaks aplausi saatel katki ja tööseisak... Lõppresultaati võin täiega töövõiduks nimetada! Mitte et see miskit erilist on, aga et valmis sai :)))

Kaelakee hääl... No see pudeli lahtikeeramise kriuks! Mitu nädalavahetust jutti on seda kuulda olnud. Kord minu juures, kord külapeal, kord sünnipäeval, kord lihtsalt heas seltskonnas. Kaasnevad nähtused on olnud saun, fotosessioonid, öine pannkookide küpsetamine, Eesti mälumäng jne. jne. Eeloleval laupäeval siis taas!

Kop-kop! Laske sisse.... See oli eile õhtul. Mul polnd meeleski,et mardilaupäev. Olin vait kui sukk, poleks neile miskit andagi olnud....

Töövaikus on hääletu.....

Klõbin.... Klaviatuuri klahvide klõbinal ma oma mõtteid siin heietan.
Mõtlen, järelikult elan... :)))

Neljapäev, 5. november 2009

Hinge pealt ära

Selline pealkiri on Janek Mäggi uuel sõnasabakõlksude (luule) raamatul. Esitlus toimus teisipäeva õhtul Mustpeade majas. Olin kutsutud ja seega olin ka kohal. No mu Teele on selle üllitise kujundaja. Sõnasabasid kõlksutasid Pille Lukin ja Guido Kangur ja Janek ja ta pojad ka. Taustaks kitarrimuusika. Kaunis! Pärast siis kallistused, autogrammid, vein ja snäkid. Inimesi oli kõvaste üle saja, üldsusele teada nägusid ja võõraid ka. See mõnus ja lihtne üritus pani mul peas mõned miksid kummitama. No et miks mõnele inimesele seda tarkust ja andekust kohe mitu kulbitäit antud on?!? Ma end oma dessertlusika neljandikuga nüüd päris lolliks ka ei pea, aga ikkagi... Janek on ju edukas ärimees ja siis kabeliidu president ja ega see luuleraamat tal esimene polnud. Ja samasugune mees on ju ka Armin Kõomägi: mitme firma omanik, kunstilemb, Tuglase novellipreemia laureaat ja kuskil näitemängus osales ka. Olen mõlemaga rohkem kui kaks lauset vahetanud ja võin öelda, et ääretult lihtsad suhtlejad. Kui poleks enne teadnud, et miljonärid, siis polekski teadnud :)))

Päälinnas olles käisin ka Solarisega tutvumas. Mu arvates see maja nagu pidu katku ajal. Rahvast seal ju oli, aga enamus minusugused uudistajad. Toidupoodi jätkus ostjaid ikka ka, aga mujal üldiselt tühjus. Mul oli rahakotilt luba vaid kojusõidu pilet osta, seega ühtegi poodi ei külastanud. Aga apteegis olin tervelt kolmveerand tundi. Tiina ju nüüd seal tööl :)
Ja Mustamäel toimusid isadepäeva eelpidustused. Kaia oli linnas koolitusel ja tuli ka. Ja siis veel Varmo ja Liisa ja Tristan. Viimase bussiga tulime Kaiaga Haljalasse ja juttu jätkus poole kolmeni.
Täna ostsin Smilers-i kontserdile piletid ää. Tulevad teised detsembri alguses lausa koju kätte ja äkitse solvuvad, kui ei lähe. Mu lemmikud ju :)))