Reede, 29. jaanuar 2010

TEIE KORD !!!

Kirjutada!

Ja-jah! Teie, kellest ma pikka aega midagi kuulnud pole! Pajatage, kuis elate! No et mis tehetud, mis teoksil! Tiia tegi juba omaalgatuslikult algust ja mul oli niiii hea meel!

Nii et KIRJUTAGE ja JOONISTAGE! :))))

Neljapäev, 21. jaanuar 2010

Tobedatele küsimustele tobedad vastused :)))

Kesknädala õhtu Tallinna bussijaamas. Õige pisut joogisele meesinimesele ei jõua kohale, et pileteid saab osta vaid sularaha eest (erinevate pankade automaadid kõik sealsamas). Mul bussi väljumiseni aega küll, jälgin siis seda tobedalt laiavat etteastet. Eluohtlik see esineja oma pangakaardiga ei olnud. Mingil hetkel pöördus ta järjekorra poole (mina+üks neiu): Ma tahan koju sõita. Ega ma siin lolli ei mängi! Mina: Ei, ei mängi. Sa ju oledki loll! ..... Astus mõtlikult paar sammu eemale ja kõik see pikk saba sai oma piletid äää ostetud. :)))))

Tööametis. See kohustuslik nägudekontroll! Sujub kiirelt ja ladusalt. Ametnik toksib arvutis erinevatesse lahtritesse midagigi...... Siis ebalev-piinlik küsimus: Miks ei ole tööle asunud? ...... Sorry, aga kuhu!????! Mõtleme siis kahepeale vastust a`la kodukohas pole midagi pakkuda ja transpordiprobleemid. Kuigi võiks ju otse kirja panna, et pole kuskile tööle asuda! Tänasel visiidil meenusid mulle aga Ervin Abeli sõnad filmist "Mehed ei nuta" (umbes-täpselt): Ma ei saa tööle minna. Äkki edutatakse ja see võib stressi tekitada. :)))))))

Lapsesuu...

Ilmselt igal pisikesel inimesehakatisel on oma hirmude ja kollide kõrval ka mõni kummaline hea mängukaaslane, keda suured inimesed millegipärast ei näe. Tristanilgi on üks nähtamatu sõber: 4-aastane poiss, kes elab vanalinnas koos oma vana-vanaisaga. Nimi on Perra. :) Kui eelmisel nädalavahetusel teatas Tristan, et on veel üks sõber, onu Mati, muutus Liisa tõsiseks. Ei, kommionu ohtu pole, sest poja ju omapäi kuskil ei liigu. Aga kuna need sõbrad kahekesi mängivad vanaaegseid mänge ja uurivad mikroskoobist batsille, siis oleks nagu tegu Liisa doktoritöö juhendajaga, kes raske haiguse abil siitilmast hiljuti lahkus. Nimi ka klapib. Ehk ongi väikelastel võime teistpoolsusega suhelda?!? Aga kes siis on Perra!???!

Tristan on igati nutikas poiss, huvitub kõigest loodusega seonduvast. Tarkadest raamatutest uurib küll imetajaid, küll linde ja liblikaid. Pisut segaseks jäi aga meeste klassifitseerimine.... No isad ju küll imetajad ei saa olla :)))

Kolmapäev, 13. jaanuar 2010

Siiiii-li-keeee!!!!!!!

Ilmataat näikse siilikest südamest leinavat... Juba mitu päeva kõikjal nii tihe udu, et... Lumised ja härmas puud-põõsad on vaevu märgatavad... Läbipaistvus puudub täielikult... Ja seda ühtlast piimjat massi vaadates tekib tõesti tahtmine siilikest hõigata... Või siis tsiteerida üht meie pere klassikutest (Tiina 3-aastaselt): Jälle on seda valget asja tehtud :)))

Kolmapäev, 6. jaanuar 2010

Uued töökohad :)))

Need sotsiaalsed. A`la reisisaatja....
Jõulueelses saginas jäi mul kahe silma vahele, millal ja kes lumeveskisse möldreid värbas. Igatahes tundub, et neid liig palju sinna tööle võeti või on tegu lihtsalt stahaanovlastega :) Eks ise näete ju: totaalne lume üledoos :))) Ehk oligi see nii ette nähtud, et lubatud uusi töökohti tekitada!?! Lumerookijatele :) Aga millegipärast on neid sotsiaalseid lumelabidaoperaatoreid vaid päälinnas rakendatud :) Siinkandis küll mitte. Tegelt pole vist vajagi. Mulle vajalik liikumistrajektoor on suht-koht normaalselt läbitav, s.t. lahti lükatud. Hommikuti ronin siis teki alt välja, kui tubades sisevalgustuse peale enam elektrit kulutama ei pea. Loomulikult on varajased töömesilased selleks ajaks ukse-esise puhtaks harinud :) Naudin siis kohvi ja meeldivat fakti, et mul autot pole :) Jääb ära mõisatus, millise lumehunniku all see oma sõiduk olla võiks! Ei mingit kühveldamist, rookimist ja klaaside kraapimist. Ja pole vaja ka pool tundi masinat käivitada ja soojendada, et seejärel esimesel ristmikul hange kinni jääda :))) Nad nimetavad seda veel mugavuseks!?!!! Et sõltuvad vaid iseendast ja on oma aja peremehed... Kõik on vist suhteline?!!!? :)))

Esmaspäev, 4. jaanuar 2010

Viriseda tahan.......

Kohe täiega! Lihtsalt väsinud pisiasjade seest pea olematute rõõmukillukeste otsimisest :(
Jah, aastavahetus ja aasta algus olid tasemel, aga.... Millegipärast on pärast mõnusaid koosviibimisi selline vastik tunne, nagu oleksin teiste kulul pidu pannud... No mul on ikka alati midagi külakostiks ühes ja seekord sai hea ürituse nimel viimane sajane ka sirgeks löödud.... Kompleks vist, kuna eluaeg sente loetud... Raha ei pidavat õnnelikuks tegema, aga raha olemasolu korral on ju võimalus mugavamalt õnnetu olla. Ega ma just õnnetu ka pole, aga enesehaletsushoog tuli peale :( Tänu piigade poolt tehtud üllatusülekannetele sai see viimane kuu rahulikumalt üle elatud, aga.... Kas on loomulik, et on ebamugav ja piinlik omaenda lastelt abi paluda ja vastu võtta? Ulguma ajab! Pole ma ju veel nii vana ja väeti! Krt, nagu äpu, kes tööd ei leia. Teadmine, et üle 14% rahvastikust minuga ühes paadis istub, ei lohuta sugagi. Vastupidi, nad on ju konkurendid... olematutele töökohtadele... Ja tutvuste kaudu tööd leida ka lootusetu: tuttavad ka töötud. Pensionile tahan! Vanade vene seaduste järgi juba oleksingi, aga praeguste järgi saab postuumselt... Ah, kuradile! Tegelikult ma siin omaette podisen märksa krõbedamaid ja karvasemaid!
Ega me teid kedagi selle halamisega kurvastada ei taha küll, lihtsalt virisen kõva häälega, et kergem hakkaks! On hullemaid variante :)

Pühapäev, 3. jaanuar 2010

Sealt ülevalt tuli.......

Kunagi paarkümmend aastat tagasi uuris 2,5-ne Teele maad katvat lumekirmetist, näitas näpuga pilvedesse ja teatas tähtsalt: Sealt ülevalt tuli! Ja-jah! Sealt ülevalt tuli ka kogu see praegune kohev lumevaip. Meeletult ilus küll, aga aastalõpu plaanid lõi sassi. Rappa me ei läinudki. Nabani lumes ei oleks ju sugugi mõnus šamust juua ja tantsu lüüa :) Nii jäi aastavahetus saatuse ja juhuste hooleks. Tunkedes ja seljakott seljas suundusin bussipeatusesse. Nii mõnigi vastutulija uuris, et kuhu. Kuhu, kuhu? Uude aastasse loomulikult :))) Kõigepealt Rakvere äärelinnas ~2,5- kildine lumematk, parajalt väsitav. Helmi juures sööki, jooki, lobisemist, nalja. Ja pärast lühivisiiti naabertänavasse hakkas saatusenäpp rahvusvahelisi endeid edastama :))) Saabusid võhivõõrad Narvast! Fantastiline perekond, kes Rakvere ilutulestikku näha soovisid. Tuttava tuttava kaudu suunati nad Helmi juurde. Esimene aastavahetus oli kell 23 tubastes tingimustes. Kohalik uus aasta aga juba vallimäel. Tulevärk ja šampus ja kelgusõit :) Autoekskursioon öises linnas! Paari tunniga olid võõrad nii omaks saanud, et kahju oli lahkuda. Aga neid ootas veel küllaminek Sillamäele. Kallistused, lehvitused!!! Meie aga Armeenia baari. Esimesed joogid peremehe poolt! Samal ajal Helmile sõnum Armeeniast :))) Lõbus! Tagasiteel piilusime veel mõndagi kohta sisse, aga üks reserveeritud, teises sissepääs tasuline. Tühja kah! Koju jõmisema ja pool 5 tuttu.
Sellest aastast mitu päeva nigu niuhti juba läbi! Tegevused: internatsionaalne internet, virtuaalreisid soojale maale, hagude hakkimine, saun..... Ja mitu metsamatka. Ilus- ilus!!!!
Lumemöldrid jahvatavad aga edasi. Tuleb lisa! Ikka sealt ülevalt :))))))))