Ostan, müün ja vahetan...

Korterit ikka. Paraku mitte tulemuslikult! No ostmiseks pole ju rahagi. Sellegipoolest valin vahel netist mõne kena ja sobiliku välja. Tristan, see tarkmees taskus, kommenteeris mu otsinguid nii: vanaema, sul on ju Haljalas kodu. :))) Jah, ja seda kodu olen pea kaks aastat ka müüa püüdnud. Pisut on ju huvigi tuntud, aga potentsiaalne ostja ei saanud pangalaenu. Mõni aeg tagasi tekkis tahtmine Kuulutajas sõna võtta. No et vahetada 2-toaline Haljalas 1-toalise vastu Rakveres. Kolmes lehes see soov ilmus ja kolm kõnet oli ka. Kõigepealt Sõmerul euroremonditud (kv.ee-s see müügis ka), aga seal jällegi transpordimured ja minusugusel konimaril peaks ikka tuba ja köök eraldi olema, mitte see tobe avatud köök ehk minu arust siis kööktuba. See meesinimene pole minu elamist näinudki, aga arvas, et tal suured remondikulud ja ma peaks siis talle veel 150000 peale maksma. Ah, olgu omaette! Teine pakkumine oli Lennukis, aga kahjuks 5. korrusel. Kõrgusi ma lausa paaniliselt ei karda, aga nii isa juures kui ka Mareti juures 4. korrusel ma end hästi küll ei tunne. Ja olgu see treppidel turnimine nii tervislik kui tahes, peab arvestama, et varsti muutub see ikka raskemaks, mitte vastupidi. Vananen ju minagi. No kolmas pakkumine oli ahjuküttega majja suht kesklinnas. Aga ei jõudnud seda vaatamagi minna, sest nad leidsin enne juba endale sobiva variandi. Eks siis varsti peab jälle midagi kuulutama hakkama. Iga asi ikka omal ajal või nats hiljem. Õnneks on mul ikkagi kodu olemas. Kodu, mille eest talvekuudel peab 1/3 palgast välja käima. Hea muidugi, et on töökoht. Kuda ma muidu oleksin saanud eile 1/6 sissetulekust hambaarstile loovutada :))) Annaks nüüd suurele ringile mate ülesande lahendada: kui mul on Tiinat ja Madist (kahepeale kokku) võimalik toetada vaid 1/6-ga , siis kui suur mu netopalk on? :))) AH, tegelt pidavat elu ikkagi lill olema. Olgu siis nii! Lilled mulle meeldivad!