Kui kolmapäeva õhtul Tallinnast tulin, oli kuskil poolel teel umbes 5-kildine lõik ehtsat talveteed. Maa oli lörtsist ja rahest valge ja libeeeeee. Loomulikult paar autot kraavis ka. Aga tegalikult on see sügis ikka pikalt soe olnd. Eelmisel laupäeval sai Pille aias grillihooaeg ametlikult lõpetatud. Külm ei olnud, aga pime küll. Seega sobilik valgust kartvateks tegudeks! Vedasime Urvega õige mitu kärutäit freesitud asfalti teeäärsest hunnikust Pille garaaži ette. Me oleks võinud kõik sealt ää kärutada, aga perenaine arvas, et aitab. Järgmisel päeval käisin kirikus pattu kahetsemas :) Tegelikult oli Rakveres Estonia katastroofi mälestuskontsert ja jumalateenistus. Ilus. Pärast väike istumine Helmi juures ka.
Eile oli Rakvere päev. Tööametis see igakuine nägude kontroll. Sain siis teada, et nädala jooksul mu arvele tervelt 723 krooni laekub! Läheb laristamiseks :))) Juuksuris käisin ka, kes teab, millal jälle võimalus (rahaline) tuleb! Ja kuna bussi väljumiseni tubli tund aega oli, siis seadsin sammud Anne Söögitoa poole. Üldsegi mitte sööma, vaid sugulastega tutvuma :) Püüan selle teema lühidalt lahti rääkida.... Ma pole kunagi oma vanaisa (isa isa) näinud ja teadsin, et ta on surnud. Tegelikult suri ta kuskil 1970-tel. Ta oli olnud joodik ja peale lahutamist ütlesid mu isa ja Illa temast nii lahti, et ei suheldud, ei räägitud temast. Aastatega olen juhuslikelt inimestelt juhuslikult kuuldud lausete põhjal üht-teist paika pannud. Vanaisa abiellus uuesti ja uues peres oli ka poeg ja tütar -- mulle siis onu ja tädi! See poolikane onu on muide elanud Haljalas samas majas, kus mina enne. Ühel õhtul oli see teadmatuse ja mitterääkimise teema meil Urvega päevakorral ja siis hakkas Urve midagi ja kedagi seostama. Helistas kellelegi, uuris neiupõlvenime ja šokeeris siis teist inimest, et näe lobisen siin su tundmatu sugulasega.... No läksin siis eile tutvuma, ette teatamata. Tore! On kohe kaks poolikast onutütart! Toredad ja tublid. Peavad väikest söögikohta. Ja egas nende pereski millestki räägitud. Olid kohe üllatunud, et vanaisal (see meil ju ühine) enne veel pere oli. Paarkümmend minutit ma nende kallist tööaega kulutasin. Midagi me kokku ei leppinud, telefoninumbreid vahetasime, et mine tea..... Igatahes tundus, et see minupoolne üllatusvisiit neile meeldis. Mulle endale küll meeldis :)))
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar