teisipäev, 10. august 2010

Tormituuled ja tormine elu...

Ega ma päris normaalne ei ole... Helbe ka ei ole :) Õnneks on ka hullemaid... Aga tegelikult... mis üldse on normaalne? Kes need kriteeriumid paika pannud on? ....Peale pikka depressiivset talve ja kuumusest tingitud ajudepehmenemist pole ju imestada, kui ma tõepoolest kiiksuga olen...

Väike perekondlik koosviibimine oli Võsul. Suht-koht korralik.

Malle aias õlleka töötajate kohting :)))


Vahepeal pisaraid ka.... Helbe ema väsis ja läks.... Tegelikult polnud see enam ju elu... aga ikkagi... Püüdsin siis mõned päevad Helbele toeks ja seltsiks olla... Pikad jalutuskäigud looduses... niisama lobisemised...

Laupäeval kiskus kõik kuidagi sürrealistlikuks... Üks nooremat sorti naine tegi huvitava ettepaneku ja... no nüüd olen siis kurikuulsas Valli baaris ka ää käinud ja millimallikat degusteerinud. Vähe sellest... Amigos ka :))) Seal oskasime oma noore kaaslase ää kaotada... õigemini ta kadus ise... Keegi teadis seletada, et selles majas tukkujaid ei soosita... suunati lihtsalt välja. OK! Meil und veel polnud... lõime tantsu ja viskasime Koit Toomele näppu... Hi-hii, tegelikult ta mulle ei meeldi ju!
Pühapäeva lõunal tekkis tunne, et keegi tõesti päris loll on. Mitte meie! Noor kaaslane tuli koos oma mehega külla. MIKS? Meil muidugi hea meel, et temaga kõik korras, aga imestama pani nende poolne külakost... Angerjas ja silmud ja teod mitmel erineval moel.... Kallis viin ka. Mul töötuna pole küll midagi peenete roogade vastu, aga... Aru me ei saa... MiksMilleksMiks?!!!? Ah, tühja kah, egas seepärast söömata-joomata jätnud.....

Pühapäeva hilisõhtul saime uudiseid lugedes teada, et üle Eestimaa tormas kõvaste. Nüüd ma siis Haljalas... Need suured murdunud puud pole miskitki... Aknast näen maja, millel kohe üldse katust peal enam pole. Prrrrr! Minu kodu õnneks terve. Ja ees ootavad mõned rahulikud lapsehoidmispäevad...
Ilmajaam lubab aga nädalavahetuseks uut tormi. Ei tea, kas mulle ka!?!

Kommentaare ei ole: