Halb energia ja magnettormid :)))

Ei, merel tormi ei olnud. Mingine tuul endast kohati märku andis, aga tasakaaluhäireid see ei tekitand. Laevas sai siis loomulikult pidutsetud ja suheldud ja niisama hüllerdatud... Ja see Kuuba show... vahepeal sihike tavaline laul ja tants, aga enamasti fantast tants... milline kehade liikuvus :)))
Stockholm... Olime seal mitmendat korda, seega bussiekskursiooni ja muuseumite külastust ei plaaninud. Jalutasime lihtsalt niisama ja tegime tähelepanekuid...
Väga palju koeri oli... kõigil kenasti peremees rihmaotsas :)
Kahtlaselt palju kaksikutekärusid oli... Tekkis tunne, et seal hirmpalju ja tasuta kopeerpaberit jagatud on :) Oh, ei! Enamus neist vankriasukatest olid 1-2-aastase vanusevahega lapsed, mugav suurlinnas liiklemise võimalus :)
Ebameeldivat ka.. jube räpased ja mustad tänavad!!! Lumest polnud enam jälgegi... kõikjal mullused puulehed, paber, taara ja tuvastamist vajav ollus... Kunagi sai reisilt tulles suurlinnade puhtust ja korda kiidetud... mis nüüd siis lahti on?!?
Aga kuna lumikellukesed ja krookused õitsesid ja mitmel korral sai, nina päikese poole püsti, pargipingil istutud, siis.... nautisime kevadet :))))

Pealkirja juurde... Reede hommikupoolikul otsustas mu arvuti minuga enam mitte mängida.. no nool seisis paigal ja ei allunud hiire korraldustele. Andsin pillile siis puhkust ja järelemõtlemisaega ning sõitsin äää...
... Laevas suitsuruumis tekkis igatsugu vestluskaaslasi... Keset lobisemist avastasid kaks noormeest, et nende telefonid pildid taskusse visanud on... Üks läks küll kajutisse laadimist proovima, aga mobla tumm ja pime... Lohutasin siis neid, et peale minu mõjupiirkonnast lahkumist ehk siis nende Norrasse jõudes olukord ilmselt normaliseerub :) Info selle kohta veel puudub :)))
... Hommikusöögi kõrvale käib ikka kohv ka... Vastav masin keeldus minuga suhtlemast... ehk on vesi otsas või kohv lõppend... Paari sammu kaugusel teine aparaat... aga kui järjekord minuni jõudis, jälle streik. Noormees teenendava personali hulgast näppis nuppe ja vangutas pead... aga lõpuks ma ikka kohvi sain :) Tunnistasin oma süüd viisakalt ka :)... Kui õhtusöögi aal kohvimasina poole suundusin, tundsin mind jälgivat valvsat pilku :)... Sain joogi tõrgeteta kätte ja me mõlemad ohkasime kergendatult ja hakkasime naerma. Ei tea, miks kõik kõrvalolijad meid na hämmeldunult vaatasid :))))

Ja mu arvuti?!?... Siililegi selge.... millega ma siis siin kirjutan :))))))