112

Sellele numbrile helistades võib mõne aja pärast kenasid ja toredaid noormehi näha:)))

Toimetasime reisiloleva sõbranna majapidamises... toitsime koera ja rookisime lund ja kütsime ahju. Ühel hetkel hakkas esikus ninna tugev kaablikärssamise hais. Tõmbasime juhtmeid seinast välja ja kustutasime tule... läks nagu pisut vähemaks. Aga ärevus ja pisike hirm närisid ikkagi hinge, nii et ma elus esimest korda päästeameti numbri valisin. Seletasin rahulikult situatsiooni lahti ja eeldasin, et nad kuskile elektririketesse pöörduda soovitavad... Aga ei, lubati meile keegi kohale saata ja rõhutati, et kindlasti uuesti helistaksin, kui suitsu ja tuld märkame. Olgu peale! Suutsin koeramüraka kuuriukse taha sulgeda ja siis.... Ohhhhh sa püha müristus! Värava taga vilkusid kaks tuletõrjemasinat ja üks väiksem operatiivauto:) Hetke pärast peatus ka möödasõitev kiirabi ja tundis huvi, kas teda ka vaja peaks minema... Ei-eiiiii! Meil niigi õu ja tuba ilusaid poisse täis:) Uurisid ja arutasid ja avaldasid arvamust, millest ja kust see kärssamine tuli.... Ja seinu ega lage lõhkuma ei hakanud ja rahustasid meid, et mingit ohtu pole. Mõne aja pärast astusid paar oma poissi läbi ja nende arvamus klappis täpselt päästjate omaga:)
Aga natuke piinlik oli, et sihike kari kohale saadeti... selle tuisu ja libedaga neil niigi palju väljakutseid. Samas.... parem karta kui kahetseda.
Igatahes suuuuuuur kiitus meie poolt: Selline pingeline töö ja väike palk, aga nad ikkagi nii rahulikud, osavõtlikud, asjalikud.... Lausa mõnusad kohe:)))