10 aastat tagasi töötuna ma tööd ei otsinud. Polnudki ju midagi otsida :)) Igav ka polnud, sest pooled lapsed olid kodus ja nädalavahetusel kõik lapsed ja söögi ja rahaga arvestamine oli hullem kui ristsõnamõistatus. Nüüd tööd nagu oleks, aga katsu sa selleni jõuda. Korraliku arvutikursuse olen olude sunnil kodus iseseisvalt läbinud. Cv-keskuses CV valmis vorbitud ja paari kohta ää saadetud. Esimesed muljedki käes. Ühes firmas uuriti mu cv-d mitu korda (see ju näha) ,aga ei mingit teadet. See-eest Tähesaju City valgustipood saatis kena vabanduse, et võeti ikka keegi teine ja sooviti edu edasiseks. Nii meeldiv. Täna astusin Tallinnas Tallinki kontorisse sisse ja sain rõõmsa uudise, et neil pole kohe ühtki vaba kohta praegu. Võtsid mu CV ,et siis teatada ,kui mind vajavad. Kodus jätkasin arvutiõpet. Paari kohta läks Cv nigu niuhti edasi, aga Statoil tahtis mingi oma blanketi täitmist. Jälle toks-toks-toks kõik enda kohta kirja. Ja 10 min. hiljem oli mail, et mu sooviavaldus on laekunud ja siis tuli veel mingi test täita. Eriti agarad :))) Kõige jubadam oleks vist, kui nad mu välja ka valivad. Tegelt ei tahakski enam bensuga tegelda, aga rahakott karjub ja kui ikka midagi vähegi sobivat on, võtan vastu. No kasvõi natukene :))))))
Eks siis hoome taas saadan-otsin-loen-rõõmustan-vihastan. Peaasi ,et igav pole.
Jõudu tööinimestele!!!!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
töö ei pidavat ju jänes olema, et eest ära jookseb ... :)
aga sülle ta ka ju ei jookse :)
Postita kommentaar