Kõrge külaline :)))

Hakid on targad ja kavalad. Kõigi takistuste kiuste oskasid nad end katusele korstnasse (?) elama sättida. Pehmelt öeldes vastik on see näljaste kisa, kui emme-issi söögiga kohale saabuvad. Täna aga tundus mulle kohati, et ma teps mette üksi köögis pole... Mingi arglik krõbin kostus kõrvu ja kui üleval kisakoor vallandus, vigises keski justkui mu kõrval... Prrrrrr!!!! Mul ventilatsiooniava ees korraliku resti asemel võrgust ja kunstlilledest omalooming :) Seega mitte eriti tugev takistus ühele hakihakatisele... Aga võõraid oma köögis ma sebimas näha ei soovi... Samas, kui ta seal vaikselt ää kooleks ja haisema hakaks, poleks ka hea.... Lootsin endamisi, et luulusid kuulen, aga lõpuks asusin ikkagi asja uurima. Ronisin pliidile, nihutasin veidi kunstlilli ja .... taskulambi valguses oli üks hirmunud silmadega hall kogu... Vastik-vastik-vastik!!! Mitte et ma just kardaks, aga ei tahtnud mitte teda sealt ise välja toimetada... No et äkki ei saa korralikult kätte ja rabeleb lahti jne. Naabrimees tuli appi. Oi-oi mihikest kisa see tibuke tegi!!! Kartsin juba, et lapsevanemad ja muud sugulased kõik ülevalt mu kööki päästeoperatsioonile maanduvad.... Sai siis see mu kõrge külaline õue põõsastesse poetatud... Ilmselt ta nüüdseks juba mõne kassi kõhus, aga mis ta siis tuleb minu kööki laiama :)))