...tsehijuhataja ja padjaliini pomski. Ja tootmisjuht naeratas nii rõõmsalt, kuuldes, et olen nõus edaspidi padjapakkimisega tegelema. Eks olen sealpool paaril korral ennegi asumisel olnud... tundub füüsiliselt kergem, aga eks kiired töövõtted tulevad ajaga. Loodan, et saan hakkama... pean saama, kui öeldi, et kedagi uut ei palgata ja olemasolevatest olen mina parim variant. Kiida lolli, küll loll rabab :))))))) Eks ma ise kiidan ka ennast... no ei suutnud välja mõelda, kes minu asemel seda ränkrasket tööd teha võiks. Igatahes tekiliini ülemus oli vääääägadema mureliku olekuga: kaks võimalikku kandidaati omavad ühist nimetajat---- venib nagu kummipeal. Ja-jah, nad mõlemad mul eriti kiirel aal nö abiks olnud... ei taha halvasti öelda, aga kohati nagu segasid hoopis.
Ja see neiu rullija, kellega me nagu paaris härjad koos rabame.. vajadusel ka puhkepausi ajal.... Teiste arvates on ta väga probleemne, no pisut on jah.... Minu patja põgenemisest kuuldes kiskus tema suu niiii nutuselt viltu: Ma tahan sinuga koos töötada! Kes siia pannakse? Keegi ei oska ju!
Nojah, pisut reeturi tunne on küll. Aga täna sai mul aasta tekke lapatud, miks mitte vahelduseks midagi muud teha. Seda enam, et selles vahetuses nii mõnnad inimesed on. Ja-jah, vahetuses... padjasõdalased ju kahes vahetuses, nädal hommikul, nädal õhtul. Esmaspäevast saan siis pisut kauem magada.
Tööalane pööripäev :)))
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar