Mitmesugust.......

Beebiblogi ma siia tekitada ei kavatse ja pisikeste kasvamisest-arenemisest üksikasjalikku ülevaadet ei anna. Aga kesknädalal said nad 2-kuuseks ja samal päeval nende vanavanaisa 84-aastaseks... Lisaks siis soolaleib ja katsikud ja oligi piisavalt põhjust pisut pidutseda. Rahvast tuli kokku rohkem kui inimesi ja oli üks äraütlemata lahe koosviibimine :)))

 Kassidest... Teele oma sai mõned nädalad tagasi uues kodus lõpuks siis õue lastud. Kohalikud hiirekuningad asusid loomulikult teda kohe paika panema... veri just ei voolanud, aga karvatutid lendasid küll. Otsustasime, et ta ikkagi selle olelusvõitluse läbima peab ja ka edspidi õues käib, aga... Kui ükspäe üks vääägadema enesekindel rebane stoilise rahuga üle õue kõndis, meenus meile, et hulkurkass Räädu juba nädalapäevad kadunud on... No kakelgu need kiisud omavahel, aga seda küll ei taha, et Kurri rebase perses loksuks. Jääb siis ikkagi toakassiks. Probleemiks on aga Kaska, kes rõdule ronib ja läbi klaasi Kurrit õrritab.... Ah, ostsin siis kassipeletamise sprei... toimib küll...

 Sellist peletamispihustit tahaks hädasti ka mõne inimese vastu kasutada. Teelel-Robil on nimelt ühe naabrinaisega kohutavalt "vedanud"... Proua Irinal on siin juba kõikidega ütlemist olnud (politsei tema väljakutsetele enam ei reageeri) ja nüüd on siis uusasukad sihikul, eriti mina.
  No siin on seda nö eramaad nii häbemataselt vähe, et kõik on pisut ka riigimaad juurde haaranud ja seda korrastanud.... kole ju, kui lausa akna all umbrohuväli ja võsa lokkab. Ma siis ka paar tundi nädalas eelmiste omanike tööd jätkanud... plats risust puhtaks ja mõned sõnajalad mulda ja ongi puude ääres mul oma suitsunurk... Irinal on muidugi kõigi mu tegemiste kohta midagi öelda. Me Teele ja Liisaga oleme püüdnud teda ikka paika panna, aga kui ta ükskord vihaselt jalaga rohumättaid laiali lõi, otsustasime,et ei suhtle temaga enam üldse ja tere ka ei ütle. Oligi kohe mõned päevad vaikust... hi-hiii... enne tormi:) ...... Kolmapäeval peale külaliste lahkumist ja toas toimetamist läksin siis puude alla suitsetama. Tagasi tulles nägin silmanurgast, et Irina oma alumisel rõdul on ja kohe kuulsin ka midagi huvitavat: "Miks te seal kogu aeg seisate? Mulle tundub, et te jälgite mind."... OMG!!! ... Kui paar tundi hiljem jälle suitsult tulin, avanes naabrite rõduuks ja Irina mees võttis sõna: "Võ usledite za nami, da?!?" Ajas küll naerma, aga pisike hirm tekkis ka... no et mida sellistelt hulludelt veel oodata võib :)))
 Neljapäeva hommikul istusin puujuurel ja nautisin loodusimet päikest, kui äkitse suure sahinaga Irina kohale lendas. Ma pole kindel, et tema jutt mul täpses järjekorras meeles on, aga monoloog kõlas umbes-täpselt nii: "Miks te jälle siin istute? Te segate mu loodusvaadet. Te jälgite mind,jah? Siin on roheala, siin ei tohi olla. Kes teil omanik on? Teiega ei saa ju rääkida, te pole adekvaatne. Ma panen teid internetti. Te sekkute mu eraellu. Ma kutsun politsei. Ma tahan ikkagi teada, kes on omanik. Teiega ei saa ju rääkida, te olete haige inimene."... Oehhhhhh! Lõpetas ja lahkus.... Kui ma mõne aja pärast tuppa hakkasin minema, oli Irina rõdul ja fotografeeris mind moblaga... Ja tal oli veel midagi öelda: "Kutsusite siia külalisi kokku?!? Te ei tohi siin ülde olla."
 Oh-ohhhh! Olen mina, mis ma olen, aga arenguruumi on mul veel küllaga :)))

 Muide, see Irina on 21.koolis vene keele õpetaja.... PEDAGOOG!?????! SELLINE?!!!?

Ja hoopis mina panin ta nüüd internetti :))))))))))