Vaikuse hääled...

Pladin... Kuu aega oli lakkamatu vihamapladin mu tegemiste ja tegevusetuse saatjaks. Hommikul äratas, õhtul uinutas unele. Nüüd mõnda aega hoopis .... lumehelbeke tasa-tasa...

Auh-auh! Auuuuu! Taks on üksinda kodus ja suhtleb iseendaga. Õnneks mitte mu peal ega kõrval, vaid diagonaalis...

Prõmm! Kolks! No mõni inime ei oska kohe vaikselt ust kinni panna. Pidevalt kodus olles selgub, et neid on paljuuuu...

Trrrrrr! Telefon on päevade kaupa vait, aga kui siis kellegi õhutusel talle kohustused meenuvad, laulab kohe mitu korda tunnis...

Vurr-vurr, plaks! Singeri masin... Leidsin veel mõned kokkuõmblemiseks kõlblikud riidetükid, aga nende ühendamiseks sobilik niit pärit sügavast stagnaajast. Kombed siis ka vastavad: iga 10 cm järel plaks-plaks aplausi saatel katki ja tööseisak... Lõppresultaati võin täiega töövõiduks nimetada! Mitte et see miskit erilist on, aga et valmis sai :)))

Kaelakee hääl... No see pudeli lahtikeeramise kriuks! Mitu nädalavahetust jutti on seda kuulda olnud. Kord minu juures, kord külapeal, kord sünnipäeval, kord lihtsalt heas seltskonnas. Kaasnevad nähtused on olnud saun, fotosessioonid, öine pannkookide küpsetamine, Eesti mälumäng jne. jne. Eeloleval laupäeval siis taas!

Kop-kop! Laske sisse.... See oli eile õhtul. Mul polnd meeleski,et mardilaupäev. Olin vait kui sukk, poleks neile miskit andagi olnud....

Töövaikus on hääletu.....

Klõbin.... Klaviatuuri klahvide klõbinal ma oma mõtteid siin heietan.
Mõtlen, järelikult elan... :)))

Hinge pealt ära

Selline pealkiri on Janek Mäggi uuel sõnasabakõlksude (luule) raamatul. Esitlus toimus teisipäeva õhtul Mustpeade majas. Olin kutsutud ja seega olin ka kohal. No mu Teele on selle üllitise kujundaja. Sõnasabasid kõlksutasid Pille Lukin ja Guido Kangur ja Janek ja ta pojad ka. Taustaks kitarrimuusika. Kaunis! Pärast siis kallistused, autogrammid, vein ja snäkid. Inimesi oli kõvaste üle saja, üldsusele teada nägusid ja võõraid ka. See mõnus ja lihtne üritus pani mul peas mõned miksid kummitama. No et miks mõnele inimesele seda tarkust ja andekust kohe mitu kulbitäit antud on?!? Ma end oma dessertlusika neljandikuga nüüd päris lolliks ka ei pea, aga ikkagi... Janek on ju edukas ärimees ja siis kabeliidu president ja ega see luuleraamat tal esimene polnud. Ja samasugune mees on ju ka Armin Kõomägi: mitme firma omanik, kunstilemb, Tuglase novellipreemia laureaat ja kuskil näitemängus osales ka. Olen mõlemaga rohkem kui kaks lauset vahetanud ja võin öelda, et ääretult lihtsad suhtlejad. Kui poleks enne teadnud, et miljonärid, siis polekski teadnud :)))

Päälinnas olles käisin ka Solarisega tutvumas. Mu arvates see maja nagu pidu katku ajal. Rahvast seal ju oli, aga enamus minusugused uudistajad. Toidupoodi jätkus ostjaid ikka ka, aga mujal üldiselt tühjus. Mul oli rahakotilt luba vaid kojusõidu pilet osta, seega ühtegi poodi ei külastanud. Aga apteegis olin tervelt kolmveerand tundi. Tiina ju nüüd seal tööl :)
Ja Mustamäel toimusid isadepäeva eelpidustused. Kaia oli linnas koolitusel ja tuli ka. Ja siis veel Varmo ja Liisa ja Tristan. Viimase bussiga tulime Kaiaga Haljalasse ja juttu jätkus poole kolmeni.
Täna ostsin Smilers-i kontserdile piletid ää. Tulevad teised detsembri alguses lausa koju kätte ja äkitse solvuvad, kui ei lähe. Mu lemmikud ju :)))

Vallavaene :-)

Käisin ükspäe vallamajas kätt väristamas. Kuna mul ka paras ports vajalikke pabereid ühes oli, siis peeti minu kandideerimist vallavaese ametikohale igati põhjendatuks. Selle tõenduseks muutus 1-kohaline number minu pangaarvel 4-kohaliseks. No see number algab küll 1-ga, aga abiks seegi. Ehk nagu vanasõna ütleb: parem väike kupüür kui suur tänu :)))

Valge viina ilm...

Selline ligane ja läbipaistmatu. Juba terve nädal. Ja seda täitsa ilma viinata! Reedel oli vigade parandus: Urve sünna minu köögis. Kartulid ja heeringas ja viin... Mitte ei suutnud me meenutada, mis ajast ja millest selline näidismenüü trditsiooniks kujunes, aga see toimib suurepäraselt! Kuna Ulla, noor inime, minuealise silmis lausa IT-girl on, siis palusin talt abi orkuti emakeelseks muutmisel. Ühtlasi toksis ta ka mind kasutajaks. Urve ei suutnud ää imesta, kuidas arvuti teadis kohe mu lapsi ja Kaiat jne. sõbraks soovitada. No on ikka tark pill mul! Tunneb omad ära nagu koer! Koosviibimine läks igati asja ette, ilm polnudki enam udune ja meie olime pigem lõbusad kui udused :))) Aga näe jälle kallab. Kolme lumehelvest on ka siinkandis nähtud!
Vahelduseks mul võimalus lapsevanema kohustusi meenutada: Madisel siinkandis kossumängud, seega mõned päevad pisipoja Haljalas. No paljukest ta kodus on, aga kui on, siis nii, et esikus 4-5 paari poolemeetriseid tosse mul jalgu jäävad. Seega koksab 4-5 pead aegajalt ka esiku lampi. Hetkel nad kõik Rakveres ja vaikus majas.
Kodanikukohust täitsime me mõlemad Madisega ebapoliitiliselt, rohkem nagu heategevuslikult: andsime hääle headele tuttavatele. Ja nüüd toksin youtube.com-i Supererakond ja naudin andekate inimeste sõna- ja hääleseadet :)))

Surm tuleriidal ?!? :)

Mul võõraste laste suhtes sümpaatia puudub, vahel tundub, et isegi vihkan neid viisakalt. Enamasti lapsed seda ka tajuvad, aga täna hakkasid ühed tuksikud s.t. et kaksikud poisid (~2. kl. ) minuga nii suhtlema, et.... No rääkisid kooliasju ja puidutöö ringist ja uurisid minu laste kohta ja lõpuks olid veel mures, et kas ma üksi ei karda... Mida? No kolle näiteks! Mis te nüüd, ma ise ju väike nõid! Sellepeale panid nad itsitades jooksu. Loodetavasti nad mu ülestunnistust surmtõsiselt ei võtt ja külapeal tõde levitama ei hakka. Olen küll soojalambene, aga tuleriidal nüüd küll otsa ei tahaks saada! :)))

Esmaspäeval...

...olin mõned tunnid õpilane Kiir. Seminari poes. Sinna helistasin ma septembri alguses kuulutuse peale, aga siis mind ei vajatud. Reedel helistas aga härra omanik, et ikka vajavad. Tegelt nad vajavad kahtlaselt tihti müüjat, no nagu kunagine Eixi tanklagi. Läksin siis koos negatiivsete eelarvamustega "proovivõtetele". On hullemaid! Läänemere säästukas näiteks. Vaagisin kõik head ja vead oma peas läbi ja paraku sain miinuseid rohkem kui plusse. Seega siis endiselt töötu :(
Aga kohvitamas ja lobisemas käisin oma "vahetuskorteris" :)))

Surmani suletud tõmbluku tunne...

Nii algab üks Doris Kareva luuletus ja need sõnad sobivad ideaalselt mu viimase aja meeleolu ja enesetunde iseloomustamiseks. No paaril päeval olen tänu normaalsele ilmale veidi jalutamas käinud, aga ega üle tunni siin kuskil sihitult kolada pole ju. Niisiis üks ja ümmargune toas molutamine. Kui pussnuge sadas ja tuul möllas, tekkis üks helgem mõte, et näe, ma EI PEA välja minema :) Aga igav on! Aastate eest said kõik lõngajupid sokkideks ja riidelapid tekikottideks ja ühtki head ja kasulikku ideed ei teki kohe mitte. Ogaralt agar ma pole, seega vägisi koristama ei hakka (pole suurt vajadustki) ja sokke ning aluspükse igavuse peletamiseks ka ei triigi. Seda enam, et tolmuimeja ja triikraud kallist elektrit kulutavad :) Uurin siis netist tööportaale ja kinnisvara ja uudiseid ja loodan, et keegi kirjutaks ka. Lõpuks laon tuimalt kaarte. Telemaan ma ju pole, aga mu vana ja väsinud telekas nii ühe saate kaupa on nõus üht-teist näitama: igatsugu kriminalistid ja kondid ja jälgi jätmata ja selgeltnägijad..... Ühel õhtul siis naistvahetus, hi-hiii! Tekkis mõte, et üksikutele inimestele peaks ka midagi sarnast korraldama, a`la koduvahetus. No et ma lebotan 10 päeva Rakveres Mareti korteris ja Maret toimetab siis peale tööd samakaua siin Haljalas. 15 tuhande nimel saan ma ilma internetita ja Maret ilma telekata hakkama küll :))) Pealegi on pärast siis mul ilmselt uus telekas ja Maretil arvuti ja NET :)
Tööinimestele kadestamiseks: mul on täitsa selge 12-13 tundi jutti magamine. Pole ju põhjust sooja teki alt varakult välja igavlema ronida! Pealegi ma ju voodis ei söö ega suitseta :) Tervislik kokkuhoid! Ja lähengi nüüd tuttu! Vaatame, mida toob esmaspäev!