Igav pole mette!

Ülipikkadest tööpäevadest ei taha rääkidagi, püüan meenutada, mis vabadel päevadel toimunud on. Lõpuaktustele järgnev päev oli paduvihmane Haljalas olesklemine, aga õhtul pilved laiali ja Uudekülla. Meid tanklateemalisi on viimasel aal poole vähemaks jäänd, aga tähtis pole ju kvantiteet, vaid KVALITEET! Järgmisel päeval siis aegsaste Tallinna, sest Galerii kohvikus avasid Teele ja ta kaaskond näituse Äärest Ääreni. Jaanilaupäeval olin tööl ja õhtul valisime Helbega pealinna kahest avalikust lõkkest Stromka. Kuna sõltusime mõlemad ühistranspordist, siis jäi see pidu pisut lühikeseks, aga lahe oli seegi. Haljalas sai mitmel päeval aiamaal nokitsetud ja õhtul Urve ja Valliga maailma parandatud ka. 5. juulil toimus aga lauluväljakul ühtne hingamine. Hingamisruumi seal oli, aga liikuda pea võimatu. Kummalised need eestlased: 1/10 rahvast koguneb ühele platsile kokku ja ise veel õnnelikud ka :))) Ja 9. juulil avas Teele oma esimese personaalnäituse Vaata Kuidas Tahad. Järgmisel päeval käisime Helbega summerdamas ehk longerdamas. Püüdsime igast esinemisest nats osa saada ja GG-d ning Metsatölli (tuletalgud olid fantast! ) ja Smilers-it põhjalikumalt nautida.
Huvitavatele sündmustele lisas vürtsi Tiina koos oma sõbrannaga: käisid teised häälega Euroopas, st. Hollandis. Reisimuljeid oli mõnus kuulata, vedas neil nii ilma kui ka autojuhtidega ja oli igati lahe.
Homme ja ülehomme tööle ja siis nädalavahetus Haljalas ja Võsul.
Kirjutamiseni!

Õnnelik päev!

Keegi Briti psühholoog väitis, et täna olevat selle aasta kõige õnnelikum päev. Jättes arvestamata, et Sandral auto tossama ja seejärel remonditöökotta läks, siis jah :) Kui mina lillesülemiga Estonia kontsertisaali jõudsin, oli Tiinal kõrgharidust tõendav paber juba käes. Liisa uue mobla aku suri etteteatamata välja, aga ma jõudsin enne oma koordinaadid edastada. Pilk rõdult alla ja suures rahvahulgas nägin kohe oma apteekrit! Pilk vastasrõdule ja näe, vanaema Linda seal. Seega oli pärast pikka ja igavat aktust ( umbes 250 lõpetajat) suht lihtne kokku saada. Pildistamised küll ühe- küll kahekaupa ja grupikad! Siis Viru juures trammi ja Hobujaamas sisenes pesamuna Madis esimesest uksest :))) Nii oligi varsti kogu pesakond Kumus Teele aktusel. Auditooriumis rahvast palju, aga õhku vähe. Tutvusime siis kunstiga ja sõime kallist kohvikusaia. Jälle õnnitlused, kallistused, lilled ja fotosessioonid. Afterparty oli staabis, st. vanaema Linda juures Videvikus. Süüa, juua, nalja, naeru! Tristan ja Karolina esitasid omapoolse kontsertprogrammi ka :) Pidu oli nii aus, et mitte ainult šampust, vaid ka piima tuli poest juurde tuua. Ja kuna mind õigel aal bussi suunati, siis olen nüüd Haljalas. Oli jah õnnelik päev :)))))))))

Maikuus meres!

Mina ikka! Ja Võsul, kus vesi suvelgi suplussoe ei kipu olema. Läksin lihtsalt palavuse peletamiseks vette kõndima, aga äkitse mõnulesin juba sügavamal vees. No mitte just kaua, aga ikkagi! Varmo arvas, et see tuleks nüüd kuskile rekorditeraamatusse kirja panna, millega üks külmavares hakkama sai :)))

Kuradi sead!

Need seal Mehhikos, kes haigust levitavad, paanikat külvavad ja segadust tekitvad. Juuni lõpus pidi tuhatkond järveteadlast üle maailma seal targa jutu ajamiseks kokku saama, aga nüüd see üritus aasta võrra edasi lükatud. Ah et mis minul sellest?!? Liisal (ja veel mõnel) on ju lennupiletid juba ammmuuuuu ostetud. Need hulljulged plaanivad siis niisama ää käia, aga eks kõik oleneb sellest, kas olukord paraneb või hulleneb. Nii et 19. juunini peab äraootaval istekohal olema. Sellele kuupäevale lisavad vürtsi mu nooremad piigad ka. Teelel EKA lõpetamine (kell 11 Kumus) ja Tiinal tervishoiukõrgkooli lõpetamine (kell 12 Estonias). Vist mitte lausa lahendamatu, aga keeruline logistikaülesanne küll! Või peaks loosi võtma (a`la jõulupakid) , kes kelle aktusele läheb?!? :)))

Inimene pole kunagi rahul....

Töötu olla ei tahaks, aga töö on nii tüütuks ja väsitavaks muutunud, et ootasin pikisilmi seda paarinädalast puhkust. Olen nüüd lihtsalt niisama oma kodu nautinud, aiamaa korda teinud ja rabarbereid purki pistnud. Hambaarsti ja juuksurit külastasin ka. Mallet ka. Paljude tuttavatega olen tänaval lobisenud ja mõnega kallistanud ka. Ja külalisi on mul ka käinud. Aga eile ja täna tekkis juba tahtmine viriseda. Mida teha? Tuul nii kange, et rattaga sõita võimatu ja peesitamiseks ka jahe. Toas ka miskit pakilist teha pole. Teravaid emotsioone oleks vaja! Positiivseid! Suur armastus võiks tekkida! Lotovõit oleks ka hea! Siis saaks elukohta vahetada! Rahulolematus pidavat ju elu edasi viima. Ehk selle virisemise tulemuseks on homme soe päevitamiseilm! Loodetavasti mitte liiiiiga soe :))) Ja nüüd teen endale paar röstsaia kalamarjaga(!) Näm-näm!

Kevadised aiatööd....

...said alguse juba nädal enne munadepühi Lasnamäel köögis, kui Liisa ja Tristan koogikarpidesse mulda ja muruseemet doseerisid. Nii umbes nädala pärast võttis Tristan mind vastu rõõmuhõikega: Kuule, meil hakkas rohi kasvama! Loodusõpetuse praktikum on jätkunud siis nii, et paaris rõdukastis on lilletaimed ja teistes redist ja salatit ja spinatit ja peterselli. Tomatilapsed on veel toas soojas. Ja plaanis on ämbrisse ka üks kartul kasvama panna :)))
No minu 10 korda 10 maalapp sai täna nii korda, et veel mõni seeme ja taim vaja mulda pista. Pealtnäha viis+ aiamaa! Peab nüüd ilmataati paluma, et homseks lubatud vihma ka Haljalasse jätkuks!

Muuseumiöö

Tänu muuseumipäevale oli siis eile kell 19-24 paljudesse muuseumidesse prii sissepääs. Kuna töölt sain kahtlaselt vara vabaks, siis plaanisime ka üht-koma-teist. Kõigepealt loodusmuuseum. Jube palju rahvast! Midagi õieti ei näinud ja pidev jutuvada oli häiriv. Muidugi oli ka Tristan sellest segaduses, aga hiilgas ikkagi oma teadmistega. Kui teised lapsed nägid öökulli, siis Tristanil oli kassikakk ja kodukakk ehk üldnimetusega armsad kakukesed :) Suht ruttu tahtsime sellest melust välja ja otsustasime lihtsalt vanalinnas kõndida, aga läksime hoopis tervishoiumuuseumisse. Seal ka rahvast rohkem kui inimesi. Tutvusime ikkagi inimese lihaste ja kontidega ja vaatasime endisaegseid hambaravi kabinettide sisustusi. Prrrrr! Edasi oli sihiks Kumu, aga kuna Liisa väike Suzuki kuhugi parkima ei mahtunud, siis loobusime. Ilmne hullumaja oli sealgi. Kui ikka tasuta saab, siis kõik kohal. Meie sisustasime õhtut eurovisiooniga. See päris tasuta polnud, sest kartulikrõpsud ja väike drink käis ka asja juurde. Mulle meeldis seekord kohe peris mitu laulu ja et Eesti kuues oli, tegi tuju väga heaks. Nii heaks, et täna hommikul Haljalasse sõites kummitas Rändaja terve tee. Mul paar nädalat nüüd rändamisvaba --- puhkus! Aiamaal toimetasin juba ja eks homme samas vaimus. Panni peal küpsetasin šaslõkki ja meenutasin nädalatagust Euroopa emade edetabeli esikolmiku kokkusaamist. Saun ja interklubi ja pudelikork šaslõkilisandiks :))))
Nüüd unistan oma voodist teises toas ja homsest kaua-kaua magamisest. Täpilisi unenägusid!