Lugesin end üle...

...sujuvalt ja valutult. Küsimused olid ju praktiliselt samad, mis eelmise rahvaloenduse ajal. Käisin minagi 12 aastat tagasi majast-majja ja korterist-korterisse kaaskodanikke tülitamas :)... Ega linnas võhivõõraste uste taga kolistamisega seda lisaraha küll teenida poleks tahtnud... aga siin väikses kohas oli see omamoodi mõnus ettevõtmine... Nii mõnigi oli minu tulekuks laua katnud... sellest siis ka pidev hirm kohvimürgituse ees :)... Üksjagu palju oli minu jaoks tundmatuid inimesi, aga ega nad tuttavamaks ka millegipärast ei saand...
Paar päeva tagasi poes... üks muti astus ligi nagu heale tuttavale. Tundis huvi, kas ma ka seekord teda üle lugema tulen:)... Eitava vastuse peale oli lausa nördinud kohe: "Aga kes siis tuleb??? Ma olen kõigile öelnud, et kedagi teist peale Puusepa Kati ma uksest sisse ei lase!" :)))
No ütle nüüd seda vanainimese kehva mälu... tal isegi mu nimi meeles... Ma suutsin alles mitu tundi hiljem paika panna, kellega umbes-täpselt tegu :)))
Kahju kohe, kui keegi vanakestel end arvutis üle lugeda ei aita... Hoiatused libaloendajate eest on neid ikka väga ettevaatlikuks ja kartlikuks teinud...

Aeg sai ümber....

...ja Tetili pärisperenaine lahkus eile :(((

Loominguline kriis vist :)))

Ükski näputöö näppu ei hakka ja kirjapanemiseks sobilikke mõtteid peas ei kola.....


Kass... on siin suurepäraselt kohanenud. Mulle tundub, et talle niiii väga meeldib siin. Üldiselt Tetili sihike rahulik 8-aastane daam, aga paar korda päevas võtab ikka tuurid üles ja tormab toast-tuppa ja kapilt-kapile ja siis mürtsti maha :) Sülle ei kipu, aga paisid ja sügamist naudib täiega. Ja sigadusi pole veel korda saatnud.... kass ikkagi:)))

Lemmiklooma eri... ehk siis jaanuarikuu ajakiri "Pere ja Kodu"... Leheküljel "Pildid meili teel" on meie Tristan ja tema sõber.... RAAGRITSIKAS :) Tegelikult soovis poiss ju endale kameeleonit... no olgu, kui seda ei saa, siis võiks olla geko või tavaline iguaan:))).... Aga eelmisel kevadel ühe Teele tuttava juures (seal oli igasuguseid kummalisi elukaid) armus Tristan raagritsikatesse äää :) Olgu pealegi! Liisa ostis terraariumi ja poiss sai viiendaks sünnipäevaks omale 3 "vaarikaoksa".... Neid ju lihtne pidada, söövad põhiliselt salatilehti ja õues jalutamas pole vaja käia :)))

Näedsa siis... suutsin siia isegi rohkem kui kaks rida kirja panna :)))

Ja ongi kohal see uus aasta :)))

Enne saabus aga minu uus elukassssslane:) Marsruudil Tiskre-Õismäe jne. protesteeris ta kõvahäälselt ummikute ja kehva liikluskorralduse üle... Suurel maanteel rahunes ja hoidis kogu aeg läbi puurivõrede kahe käpaga Liisa käest kinni... nii et Liisale tundus, et ka tema kasse armastama hakkab :))) Siin minu juures... Teades, et stressis hiirekuningad oma väljaheiteid suvalistesse kohtadesse paigutada üritavad, panime kõigepealt liivakasti paika ja lasime siis selle kõrval Tetili vabadusse.... Kemmergu asukoht mällu salvestatud, algas tutvumisretk... arglikud hiilivad sammud muutusid aina enesekindlamaks ja paari tunni pärast töötas nurrumootor täiega... ja seda minu voodis:))) Whiskas-i kassitoidu reklaami harjutasime ka. Tundub, et kiisuke seda väga palju telest vaadanud on.... no kuda ta muidu teab, et krõbinate krõbina peale kööki jooksma peab :)))
Kuna ma uustulnukat kohe üksi jätta ei söendanud, viibisin aastavahetusel koduarestis. Kaia tuli lohutama:) Sihike mõnus ja hubane olemine oli. Aga veidi peale keskööd kostus õuest rõõmsat lärmi ja hetke pärast oli mu korteris 8 noort inimest... Liisa&Co&Co&Co tulid meid tervitama ja kallistama. Eriti soojalt mõjus üks Hispaania noormees... ta keeldus uskumast, et ma Liisa ema olen... Õige kah, ma ju Liisa noorem õde :)))
Aasta esimesed päevad on olnud suhtlemist täis. Eile sai veel pisut pidutsetud, täna aga tööle...
Egas miskit.... olge kõik ka sel aastal mõnusad! Pai ja kalli!!!

Tormilised pühad olid...

... ja seda mitte ainult meteoroloogilises tähenduses :))) Igatahes eile lõpetasin väsitava pealinnaturnee ja tulin koju puhkama ja elu üle järele mõtlema.
Ega mul siin eriti millegi üle nuriseda ju pole, aga... pimedatel- kõledatel õhtutel trügib sihike tunne ligi, et midagi võiks teisiti olla. Astroloogia järgi on ees muudatusi soodustav aeg... Kaardid räägivad saatuse poolt ettenähtud muutustest, kusjuures väga positiivsetest... Mõned pisiended lubavad sama... Elame-näeme, homme hakkab pihta... tuuakse mulle uus elukaaslane... kass nimega Tetili:))) Tema perenaine (minu exämm) on hooldekodus, kiisuke hoiul aga omaniku poja (mu laste isa) peres. Seal tal küll mugavustega tuba, aga... kuna peres on ka koer, siis kass põhiliselt omaette toas ja üksinda... Süüa ja juua on, mängib omaette ja kasutab kenasti liivakasti, aga suhtlemist on ju ka vaja. See loomake on peris mitu korda mu peas ringi kolanud, nii et nüüd jõululauas käisin välja mõtte, et... kui väga vajalikuks peetekse, võtan ta enda juurde. Noored kiitsid kohe idee heaks ja asusid tegutsema nagu kiirreageerimisrühm. Kõigilt asjaosalistelt nõusolek käes ja kuna Liisa pere nagunii siiakanti tuleb, siis kass kohe kaasa :) No niii... hakkasin siis Tetili vastuvõtuks valmistuma ja korterit koristama:))) Kõik jõulumunad ja -tilinad karpi ja kappi... Kõik kukkumis- ja purunemisaltid vidinad sahtilsse või kappi... Lilli esialgu ää ei peida:)
Mul ikka pisike mure ka... see loom on üksjagu pelglik ju... mina võõras ja koht võõras, kuidas kohaneb. Samas.... ta ju viimased kuud põhiliselt omaette olnud, ehk suhtlemisvajadusest ikka mind omaks võtab... Elame-näeme!
Loodetavasti on ikka hea enne kassiaasta lõpus kassiomanikuks saada :)))))))

Jehhhuuuuu... puhkuuus!

Kui täna öösel kell 00.00 ka meie vahetusel puhkus algas, maskeerusin ma päkapikuks ja jagasin kallitele kaastöötajatele kommi :))) Ja üks armas luuletus tuli meelde... ma autorit ei mäleta, aga minu mällu on kunagi salvestunud sellised read:

Kord kohtas keset kanarbikku
üks pöialpoiss üht päkapikku.
Nad põrnitsesid teineteist
ja vaidlesid, kumb pikem neist.

"Sa oled nagu leivaraas
ja sind on raske leida maast."

" Miks, kääbus, sõnu loobid sa,
ei näe sind mikroskoobita."

"Sa ulatud mul mütsi äärde."

"Ja sina mulle poolde säärde."

"Ma olen sentimeetrine!"

"Ma kümne millimeetrine!"

Nad panid lõpuks seljad vastu
ja olid täpselt ühte kasvu.

Mis siis veel.... Peamine on säilitada rahu... Jõulud ja aastavahetus on mööduv nähtus... Küll te üle elate!
PAI JA KALLI-KALLI KÕIGILE!!!!! :)))))

Pidu oli...

...asutuse jõulupidu nimelt :))) Buss vedas ontlikud inimesed kuursaali ja öösel siis joomased pidulised koju tagasi. Algul tundus, et kahtlaselt palju võõraid nägusid kohale tulnud on, aga.... Kui ikka päevast päeva näed T-särgis ja tööpükstes töölisklassi, siis soengutes ja pidulikes tualettides daamid ning ülikondades härrad tekitasid üleüldist elevust. Mõnda ei tundnud esimese hooga tõesti ää :)))
Pidu nagu pidu ikka... mustkunst ja tants ja mängud ja jõuluvana käis ka pakke jagamas. Saime kõik loomulikult padja :)))))) Kingitud hobuse suhu küll polevat kombeks vaadata, aga pisut ikka kihvatas küll, teades kui häbemataselt odava kraamiga tegu on. Armas oli asja juures see, et nimi suurelt padjale tikitud on. Ja omamoodi fantaasialende tekkis seoses nende kingitustega... no osa noori plaanis ju edasi baari või klubisse minna. Nii lihtne ju politseil joogiseid inimesi tuvastada, kes nimelisel padjal kuskil pingiotsal tuduvad :)
Siitkandi rahva afterparty oli minu köögis, aga paraku oskas enamus rahvast kõrvale hiilida. Oli siis lihtsalt laterdamist eiteamiskellani :)))
Nüüd siis neli töist õhtupoolikut ja algab puhkus... tundub, et suht vaikne ja rahulik. Olen vist endast ikka liig heal arvamusel, kui eeldasin, et rohkem inimesi mind külla ootab :) Aga egas mu ajagraafik veel lukus pole... nii et kui kellelgi veel soovi minuga kohtuda, siis andke aga teada!
Kohtumiseni talvel!!!