...meri hülgehall...

...Tegelikult on hoopis ilm sihike sompus ja ligane. Meri aga sile ja vaikne... tuleb vaid päike juurde mõelda :)

 Maoaasta algas... kena uut kõigile!
 Ja lustlikku lähenevat vastlapäeva! Pikka liugu maasolijatele! :)))
 Soliidset vabariigi sünnipäeva ka!!!
 Ja veebruaris on kahtlaselt palju sünnipäevalapsi.... nii suguvõsas kui tutvusringkonnas... kõik päevad täidetud. Palju õnne kõigile!!!

 Mida ma siin merel loksudes ikka muud kirjutada oskan.... Ootan kevadet ja päikest :)))

Kirju.....

... on sihike lihtne omadussõna, aga....
Paljudele toob see silme ette rõõmsa ja värvilise pildi...
Osadele aga tüütu ja väsitava virr-varri...
Mõnele hoopis midagi tumedat ja masendavat...
Kui ainult ühte sõna nii mitmetei tõlgendada saab, mis siis lausest või pikast jutust rääkida... Juba hääletoon võib ju sisu erinevalt mõistma panna....
 Ja kui kuulaja-lugeja omapoolsete mõtetega juttu kaunistab, siis ...
Tavaline lause: lund sajab
Lapsed ja suusahuvilised rõõmustavad.... nad mõtlevad kohe õues müttamisele...
Maja- ja autoomanikud aga.... krt, jälle peab lund rookima hakkama...
Ja kui sellest hämamisest siin iva otsima hakata, on leiud ilmselt vägagi omanäolised ja erinevad :)
Kindel on seegi, et nii mõnigi mõtleb: "Mida ta selle mõistukõnega nüüd öelda tahab?"
Ei midagi põhjapanevat.... Lihtsalt... et üle pika aa siia midagi kirjutada, panin ritta mõned kirjud mõtted... Mustrilised lausa :))))))

Vaikus.........

Ei viitsi kirjutada :)))

Head uut!!!

Pisut rohkem kui aasta tagasi tõotasid kaardid ja taevatähed mulle muutusterohket aega...

Kevadel olin kahtlev ja ebakindel, aga mingil hetkel tuli teadmine, et endal tuleb mingi hullumeelne samm astuda.... küll kõik siis paika loksub:)  Ja nüüd olen ise siis mitu kuud loksunud:))) Esialgu küll avariipunnina, aga õnneks on ka jaanuar juba paigas.

Suhted.... Suve lõpus käis peast mingine klõps läbi ja üks lähedane koos oma perega võõraks muutusid:-( ..... Seda on võimatu seletada, kui isegi aru ei saa.... Pole minus viha ega trotsi, küll aga täielik ükskõiksus.... Vaevalt, et mõned tabletid või mikstuurid aidata saavad?!?
  Umbes samal aal muutus aga üks praktiliselt võõras inime natuke omaks... Oli mures, leidis mu numbri, helistas.... Ja kokku said kaks katkist meremeest. Mõrad ja praod meil küll pisut erinevad, aga teineteisele toeks ikkagi, nii harva, kui kohtume. Enamuse ajast loksume ju erinevates vetes... Ehk meri haavad parandab:)

 Jõulud olid töised, aga pidulauast pääsu ei olnud. Kõik see pere.... laevapere... nautis paar tundi õhtusööki :)

 Aastavahetuseks plaane polnud, aga südaööl imetlesin Rakvere ilutulestikku :)))

Nüüd jäi siin netis mingi horoskoop ette.... Elu erinevad pooled loksuvad paika:))))))

Eks loksun siis edasi:)))

Köh-köh-köhhhhhh

Mõned töökaaslased kurdavad, et laevaõhk neil tervisele halvasti mõjub. Mul just vastupidi... kodus hakkan köksima ja mingit paksu tatti välja nuuskama, kuigi nohu ei ole ju. Seega on aeg jälle "tervisevetele" minna :) ... Olin siin äraootaval istekohal, no et kuhu ja millal. Õnneks see, keda eelmistel kordadel asendasin, on otsustanud end pikalt ja põhjalikult ravida... Mul siis tuttav seltskond ees ootamas. Ja kuna ma kahe nädala jooksul mitu korda hambaarsti külastasin, ongi nüüd karjuv vajadus mitte kulutada, vaid juurde teenida:)
 Paremate söökide vastu on ka juba igatsus tekkinud :)))

112

Sellele numbrile helistades võib mõne aja pärast kenasid ja toredaid noormehi näha:)))

Toimetasime reisiloleva sõbranna majapidamises... toitsime koera ja rookisime lund ja kütsime ahju. Ühel hetkel hakkas esikus ninna tugev kaablikärssamise hais. Tõmbasime juhtmeid seinast välja ja kustutasime tule... läks nagu pisut vähemaks. Aga ärevus ja pisike hirm närisid ikkagi hinge, nii et ma elus esimest korda päästeameti numbri valisin. Seletasin rahulikult situatsiooni lahti ja eeldasin, et nad kuskile elektririketesse pöörduda soovitavad... Aga ei, lubati meile keegi kohale saata ja rõhutati, et kindlasti uuesti helistaksin, kui suitsu ja tuld märkame. Olgu peale! Suutsin koeramüraka kuuriukse taha sulgeda ja siis.... Ohhhhh sa püha müristus! Värava taga vilkusid kaks tuletõrjemasinat ja üks väiksem operatiivauto:) Hetke pärast peatus ka möödasõitev kiirabi ja tundis huvi, kas teda ka vaja peaks minema... Ei-eiiiii! Meil niigi õu ja tuba ilusaid poisse täis:) Uurisid ja arutasid ja avaldasid arvamust, millest ja kust see kärssamine tuli.... Ja seinu ega lage lõhkuma ei hakanud ja rahustasid meid, et mingit ohtu pole. Mõne aja pärast astusid paar oma poissi läbi ja nende arvamus klappis täpselt päästjate omaga:)
Aga natuke piinlik oli, et sihike kari kohale saadeti... selle tuisu ja libedaga neil niigi palju väljakutseid. Samas.... parem karta kui kahetseda.
Igatahes suuuuuuur kiitus meie poolt: Selline pingeline töö ja väike palk, aga nad ikkagi nii rahulikud, osavõtlikud, asjalikud.... Lausa mõnusad kohe:)))

Keegi ei kirjuta, keegi ei armasta :)

Eks püüan siis ise midagi kirja panna...
Peale laevalt mahalaskmist ma paar päeva lihtsalt nautisin OMA kodu :)))
Ühel tagantjärgi sünnipäeval sai käidud :)
Ja esmaabi saamiseks trügisin hambaarsti kabinetti sisse... Perearsti sai ka üle pika aa nähtud.
Kaubanduses on kõik vanaviisi.... Poed igatsugu träni täis, aga seda konkreetset vajaminevat pea võimatu leida.... Lõpuks ikka sain endale korralikud tööpapud :)))
Külalisi käis... mõned kohalikud ja üks kaugelt :)))
Mardipäeval naistekas ja part :)))

Huvitavate tegevuste vahele mahtus aga piisavalt selliseid pimedaid-kõledaid hetki, et.... No misasja ma siis Haljalas hallitan?!? .... Aeg jälle merele staaritsema minna :))))


Ja kuidas teie kõik hästi elate???