Mõõt täis ja taluvuse piir ületatud!

Olen teile muljetanud oma ebainimlikke töötingimusi, aga eks õige pildi saaks ainult asja sees olles. Ei teagi, kas nii hull olukord on vaid Läänemeres või kõikides säästukates. Mul isiklikult pole midagi füüsilise töö vastu, aga kui töökorraldus longab sajajalgselt, siis.... Kaupa ei telli mitte konkreetne pood, vaid kuskilt Rimi keskusest seda lihtsalt saadetakse. Euroaluste ja kaubakärude kaupa iga päev. Töötajaid on vähe ja seda välja panna ei jõua ei ajaliselt ega füüsiliselt. Nii ei pääse laos ise liikuma, rääkimata kaubaalustega. Ja 0,5 ruutmeetrisel pinnal 20 kiloseid kaste virna tõsta on tõeliselt ohtlik katsumus. Pole ime, et mu 8-kuulise staaži ajal ligi 20 inimest lahkunud on, 99% omal soovil. Kuidagi enesestmõistetav on, et iga päev end valutavate liigeste ja lihaste tõttu mõne haisva möginaga määrima pean. Aga pole ju loomulik, et rahuliku une tarvis igal õhtul salaja klõmaka kanget võtan ja et enne tööle minekut rahustit manustan! Neljapäeval oli koosolek, kus jälle meie töökohustusi ette loeti, et noh kuida kaup välja panna ja kui hoolikalt õhtul koristama peab. Kuna nii mõnigi säästuka tolmu just jalgelt pühkis, oli meid tavmüüjaid reedel vaid 4. Ostjate rohkuse tõttu põhiliselt kassas ja siis vahepeal ruttu piimatooteid ette lükkama ja leiba- saia laduma. Kassas arveldasin viimase kliendiga kell 22.10, siis rahad loetud ja koristama. Kahekesi. Täielik porno, sest osa taarat jm. kraami veel õues ka. Loomulikult ei lõppenud tööpäev graafikujärgselt kell 23. Täna hommikul taas pool xanax-it hinge alla ja orjama. Vastuvõtuks paras sõim, et mis kõik eile tegemata jäi ja kui must oli ja mis kaup välja panemata. Püüdsin seletada, et kassa ja piima väljapaneku vahel muud ju ei jõuagi, kui vastati, et ma seal piimakülmikus ainult istungi. ISTUN!?????! Nõuti eileõhuste tegematajätmiste kohta seletuskirja ja MUL SAI MÕÕT TÄIS! Panin riidesse ja tulin tulema. Ja egas hommegi sinna lähe. Saavad siis mu tööluusi pärast kohe vallandada. Nutumaik oli suus, aga nutma ei hakanudki. Uuendasin Cv-keskuses oma andmeid ja hakkab vist korduma aastatagune elu. Õnneks kõllas Madis, et Haljala võtmeid vaja ja sain siis autoga oma koju. Kuratlikult hajevil olek on, aga samas nagu vaba tunne ka. Kergem nüüd ka, no et nagu südamelt ää räägitud.
Hakkan jälle aktiivseks tööotsijaks. Te kõik ju aitate mind?!?