Ootajal niiiiiii pikk on aeg....

Jõule ja aastavahetust ma ei oota. Tulevad need nii ehk naa! Aga vastukajasid mu eelolevat elu puudutavates küsimustes ootan küll.
Teele süstis mulle ühe tobeda idee, et võiksin kodus molutamise asemel kooli minna ja õppida. Kahtlane värk! Rahaliselt ja logistiliselt probleeme täis, aga nii Teele kui ka Tiina muudkui õhutavad (Liisa ja Madis ei keela ega käse). Saatsin siis kuu aega tagasi paberid ää, aga ei mingit vastust. No aega ju veel on, aga mitte ei meeldiks, et tuleb kiri ja homme ole kohal. Ma vajan ju pisut seedimist..... Ootan siis edasi....
Aga see aastalõpu tööpakkuja ajab lausa hulluks. Üldiselt tundub, et asi ikka hakkab toimima, aga.... Lubasid ju helistada ja muudkui ootan ja täna tõmbasin ise traati. Otsa juhtus üks ebakompetentne vidin (teised objektidel), aga niipalju teadis, et kohe-kohe. Öelnud siis kohe alguses, et vaid 10-14 päeva mind vajavad. Parajalt närviline olemine siin teadmatuses ju. Oleksin nädal või kaks hoopis Tallinnas olnud. Äkitse oleks abi olnd vaja Tristani kanseldamisel (Liisa ju Mehhikos). Oleks siis kodukorda kõigi vahet käinud, nii harva kui neid näeb. No Tiinat täna nägin. Televiisori kasti sees :) Müüs (andis) tähtsalt töötutele ravimeid. Ei värisend need käed tal ühtigi, nagu ise kartis.
Talve pole ma kunagi oodanub, aga see on nüüd käes. Pakast võiks ju vähem olla, aga tänu lumele ja PÄIKESELE ikkagi ilus.