Kesknädala õhtu Tallinna bussijaamas. Õige pisut joogisele meesinimesele ei jõua kohale, et pileteid saab osta vaid sularaha eest (erinevate pankade automaadid kõik sealsamas). Mul bussi väljumiseni aega küll, jälgin siis seda tobedalt laiavat etteastet. Eluohtlik see esineja oma pangakaardiga ei olnud. Mingil hetkel pöördus ta järjekorra poole (mina+üks neiu): Ma tahan koju sõita. Ega ma siin lolli ei mängi! Mina: Ei, ei mängi. Sa ju oledki loll! ..... Astus mõtlikult paar sammu eemale ja kõik see pikk saba sai oma piletid äää ostetud. :)))))
Tööametis. See kohustuslik nägudekontroll! Sujub kiirelt ja ladusalt. Ametnik toksib arvutis erinevatesse lahtritesse midagigi...... Siis ebalev-piinlik küsimus: Miks ei ole tööle asunud? ...... Sorry, aga kuhu!????! Mõtleme siis kahepeale vastust a`la kodukohas pole midagi pakkuda ja transpordiprobleemid. Kuigi võiks ju otse kirja panna, et pole kuskile tööle asuda! Tänasel visiidil meenusid mulle aga Ervin Abeli sõnad filmist "Mehed ei nuta" (umbes-täpselt): Ma ei saa tööle minna. Äkki edutatakse ja see võib stressi tekitada. :)))))))
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar