Tihti tähti taevas nähti...

Viimastel öödel on neid sealt küll tonnide viisi alla sadanud, aga suur vanker seisis omal kohal ja põhjanael oli omadega täitsa põhjas:)...  No me grillisime eile õhtul ilma soojemaks ja tuju paremaks.
Tänu headele lähedastele olen juba augu ülemises servas... üks jalg ripub veel üle ääre, aga just anti käsk Võsule minekuks asjad pakkida ja vaguralt väljasõitu oodata:)
No ja mitmete üllatuslike telefonikõnede (kust nad teadsid, et just nüüd helistama peab?) seas oli üks eriti ergutav... Võiks ju proovida, aga.... Mul oleks väikest elamist Tallinnasse vaja, täitsa iseenda oma...
Elame-näeme.... ostsin millegipärast täna bingopileti... lootma ju peab:)))

Sügavas mustas augus...

Juba kolm päeva pole ma suuteline midagi tegema... Ei taha kedagi näha ega kellegagi suhelda.
Püüan põhjusest aru saada... aga ei saa ja seega ei oska ka teile midagi seletada... nii et ärge pärige ega küsige.
 Lohutuseks pole ka see, et põhiprobleem mitte minus pole, vaid teise inimese peas.
Kuratlikult valus on. Ära tahan... metsa kuuse alla!

ps tegu pole õnnetu armastusega :)

Mitmesugust.......

Beebiblogi ma siia tekitada ei kavatse ja pisikeste kasvamisest-arenemisest üksikasjalikku ülevaadet ei anna. Aga kesknädalal said nad 2-kuuseks ja samal päeval nende vanavanaisa 84-aastaseks... Lisaks siis soolaleib ja katsikud ja oligi piisavalt põhjust pisut pidutseda. Rahvast tuli kokku rohkem kui inimesi ja oli üks äraütlemata lahe koosviibimine :)))

 Kassidest... Teele oma sai mõned nädalad tagasi uues kodus lõpuks siis õue lastud. Kohalikud hiirekuningad asusid loomulikult teda kohe paika panema... veri just ei voolanud, aga karvatutid lendasid küll. Otsustasime, et ta ikkagi selle olelusvõitluse läbima peab ja ka edspidi õues käib, aga... Kui ükspäe üks vääägadema enesekindel rebane stoilise rahuga üle õue kõndis, meenus meile, et hulkurkass Räädu juba nädalapäevad kadunud on... No kakelgu need kiisud omavahel, aga seda küll ei taha, et Kurri rebase perses loksuks. Jääb siis ikkagi toakassiks. Probleemiks on aga Kaska, kes rõdule ronib ja läbi klaasi Kurrit õrritab.... Ah, ostsin siis kassipeletamise sprei... toimib küll...

 Sellist peletamispihustit tahaks hädasti ka mõne inimese vastu kasutada. Teelel-Robil on nimelt ühe naabrinaisega kohutavalt "vedanud"... Proua Irinal on siin juba kõikidega ütlemist olnud (politsei tema väljakutsetele enam ei reageeri) ja nüüd on siis uusasukad sihikul, eriti mina.
  No siin on seda nö eramaad nii häbemataselt vähe, et kõik on pisut ka riigimaad juurde haaranud ja seda korrastanud.... kole ju, kui lausa akna all umbrohuväli ja võsa lokkab. Ma siis ka paar tundi nädalas eelmiste omanike tööd jätkanud... plats risust puhtaks ja mõned sõnajalad mulda ja ongi puude ääres mul oma suitsunurk... Irinal on muidugi kõigi mu tegemiste kohta midagi öelda. Me Teele ja Liisaga oleme püüdnud teda ikka paika panna, aga kui ta ükskord vihaselt jalaga rohumättaid laiali lõi, otsustasime,et ei suhtle temaga enam üldse ja tere ka ei ütle. Oligi kohe mõned päevad vaikust... hi-hiii... enne tormi:) ...... Kolmapäeval peale külaliste lahkumist ja toas toimetamist läksin siis puude alla suitsetama. Tagasi tulles nägin silmanurgast, et Irina oma alumisel rõdul on ja kohe kuulsin ka midagi huvitavat: "Miks te seal kogu aeg seisate? Mulle tundub, et te jälgite mind."... OMG!!! ... Kui paar tundi hiljem jälle suitsult tulin, avanes naabrite rõduuks ja Irina mees võttis sõna: "Võ usledite za nami, da?!?" Ajas küll naerma, aga pisike hirm tekkis ka... no et mida sellistelt hulludelt veel oodata võib :)))
 Neljapäeva hommikul istusin puujuurel ja nautisin loodusimet päikest, kui äkitse suure sahinaga Irina kohale lendas. Ma pole kindel, et tema jutt mul täpses järjekorras meeles on, aga monoloog kõlas umbes-täpselt nii: "Miks te jälle siin istute? Te segate mu loodusvaadet. Te jälgite mind,jah? Siin on roheala, siin ei tohi olla. Kes teil omanik on? Teiega ei saa ju rääkida, te pole adekvaatne. Ma panen teid internetti. Te sekkute mu eraellu. Ma kutsun politsei. Ma tahan ikkagi teada, kes on omanik. Teiega ei saa ju rääkida, te olete haige inimene."... Oehhhhhh! Lõpetas ja lahkus.... Kui ma mõne aja pärast tuppa hakkasin minema, oli Irina rõdul ja fotografeeris mind moblaga... Ja tal oli veel midagi öelda: "Kutsusite siia külalisi kokku?!? Te ei tohi siin ülde olla."
 Oh-ohhhh! Olen mina, mis ma olen, aga arenguruumi on mul veel küllaga :)))

 Muide, see Irina on 21.koolis vene keele õpetaja.... PEDAGOOG!?????! SELLINE?!!!?

Ja hoopis mina panin ta nüüd internetti :))))))))))

Sul üks gladiool õitseb :)

Sellise teate edastas kesknädalal mulle naabrivalve:) Südasuvine gladiooliõis pole aga sugugi ainuke anomaalne nähtus... Magamistoa aknalaua nurgas on mu eemaloleku aal ratsuritäht end võimsa õiega ehtinud... keset suve:)))
 Aiamaal... kõik mo taimekesed oskavad nagu ennegi iseseisvalt igasuguse ilmaga edeneda. Ja umbrohuga õnnestus kevadel kasulik leping sõlmida... mõni üksik libleke oligi vaid, paari tunniga plats korras:)
 Seltsielu ikka ka nats... üks sünnipäevapidu ning palju lobisemisi:)
Ja jälle siis tagasi tittede juurde:)))

Ah jaaaaaa.... vanaemade klubi read aina täienevad... ja lähiajal on veel lisa oodata :)))

Korraks kodus :)))

Seal lastehoiupiirkonnas on internetiga tõsiseid probleeme. Probleeme on ka arvuti taha saamisega, sest... teatavasti ju imikud "ainult" söövad ja magavad :)))
No meie tegeleme 6 korda ööpäevas lastevahetusega. Kui Mai on Teelel tissi otsas, siis Art on minu ja lutipudeli seltsis. Nelja tunni pärast on vastupidi:))) Ja mina olen segumeister... meenutades kunagisi laboriaegu mõõdan vett ja selle temperatuuri ja piimapulbri kogust ning tilgutan espumisani ka sisse. Loomulikult pole siin tegu mingi kiirtoitlustuskohaga... toitvat tööd nauditakse kõva kolmveerand tundi. Järgneb vaheldusrikas pooltund... kõõksud, krooksud, puuksud... Natuke ikka nuttu ka... Märjad ja pasteedised mähkmed vahetatud, jäädakse isegi mõneks ajaks magama. Õhtuti aga, nagu enamusele 1-3-kuulistele kombeks, antakse paaritunnine nutukontsert... kahehäälne loomulikult:))) Õnneks on meie pisikesed öise une kasulikkusest vägagi teadlikud:))) ....
Kogu selle kägina ja vigina käigus on lapsed siiski juba 4kg piiri ületanud ja...
Art pole sugugi enam sihike õhuke-peenike... armas nunnuke ikka:) Tõsine mõtleja, kes vahepeal mõnusalt muiata oskab:) Üldiselt rahulik ja vaoshoitud... nutab ka kuidagi viisakalt ja tagasihoidlikult... no et vabandage, et teid tülitan, aga pisut sitt on olla :)))
 Mai on pikkust visanud ja selle rõhutamiseks ringutab ja sirutab end pidevalt... teeb kätega mingeid graatsilise liigutusi... baleriin selline:))) Näol samal aal eriskummalised-koomilised grimassid:))) Ja ta tahaks nagu kogu aeg kuskile minna... pea tudiseb kaela otsas, aga kõhuli olles üritab juba roomata:)

Internetist... Selle järele meil mingine igatsus ikkagi oli, nii et laupäeval pakkisime pudinad ja pambud ning korraldasime väljasõidu levipiirkonda ehk siis Lasnamäele Liisa juurde. Lapsed käitusid külas viisakalt ja magasid pererahva abieluvoodis nii hästi, et Teele vahepeal lähimas Tele-2 esinduses käis ja meile kummalegi ühe pulga tõi:))) Katsetulemused: Laiakülas rahuldav, kohati isegi 4+... Haljalas väga viis:)))
Kodus... paar esimest tundi ma lihtsalt olin siin:)))) Edasi aiamaa.... kõik on kontrolli all. Homme hommikul Rakveres mõned asjaajamised ja õhtuks tagasi päälinna.
     Igav pole mette :)))))))))))

Hüvasti, tekid ja padjad !!!

Pikendasime sel nädalal mõnel päeval oma õhtust vahetust kella 2-ni öösel ja saime reede vabaks. No pooleks tunniks tuli ikkagi kohele minna, sest pakuti puhkuse alguse puhul kringlit ja firma poolt oli igaühele vägagi päevakohane kingitus... vihmavari:))) Ja üllatus-üllatus! Mulle anti lilled ka... töölepingu lõpetamise puhul:)))
 Ja-jah! Hakkan nüüd jälle paberitega töötuks ning vallavaeseks, kuigi eesootav tööpõld on äääääretult lai. Vaja pisikestele ilmakodanikele täiskohaga vanaemateenust osutada:))) Tulevik pole just tume, aga segane küll! Algab taas mitme kodu ballaad... Mina kolin Laiakülla ja kass kolib Lillekülla (Tiina juurde). Eks mõned korrad kuus käin ikka siinmail ka.
Ja kui levis juhtun olema, siis annan endast elumärki:)))

Üksjagu üksluine...

...kohati isegi igav on olnud. Ikka tööle ja koju... mõnusaks vahelduseks aiamaa. Aga ilmad ju vastikult kõledad ja tuulised. Olgu-olgu... paaril korral olen päevitusriiete väääl peenarde vahel nokitsenud ja 27.mail andis isegi Võsul rannailma nautida:)))
 Pisut seltsielu ka... mõned sääskede-söötmised ja üle pika aaaaa tanklateemalistega üks korralik kräu :)))

 See nädalavahetus oli aga sisutihe. Kui juba päälinnas olla, siis ikka laiahaardeliselt.
Tristan sai kuueseks.... Pidu!!!
Lühivisiit Laiakülla:)))
Natuke Liisa juures ja mõned asjaajamised ning poodlemised.
Takkajärgi Tiia sünnipäev :)))
Pühapäeval sugulaste seltsis... tädi sai 89 :)))

Poolel teel Tallinna bussijaama selgus, et on võimalus autoga koju saada:) No ja lobisemise käigus tekkis ülihea mõte Loobu ristis äkiline parempööre teha ja Räime Reeda valdused üle vaadata:))))
Mõnnnnnna!!! Napakas oli tõesti meeldivalt üllatunud :)))
 Vahetult enne pussnugade sadu jõudsin kenaste koju.

Nüüd siis nädal veel tööl ää kannatada...............