Maikuus meres!

Mina ikka! Ja Võsul, kus vesi suvelgi suplussoe ei kipu olema. Läksin lihtsalt palavuse peletamiseks vette kõndima, aga äkitse mõnulesin juba sügavamal vees. No mitte just kaua, aga ikkagi! Varmo arvas, et see tuleks nüüd kuskile rekorditeraamatusse kirja panna, millega üks külmavares hakkama sai :)))

Kuradi sead!

Need seal Mehhikos, kes haigust levitavad, paanikat külvavad ja segadust tekitvad. Juuni lõpus pidi tuhatkond järveteadlast üle maailma seal targa jutu ajamiseks kokku saama, aga nüüd see üritus aasta võrra edasi lükatud. Ah et mis minul sellest?!? Liisal (ja veel mõnel) on ju lennupiletid juba ammmuuuuu ostetud. Need hulljulged plaanivad siis niisama ää käia, aga eks kõik oleneb sellest, kas olukord paraneb või hulleneb. Nii et 19. juunini peab äraootaval istekohal olema. Sellele kuupäevale lisavad vürtsi mu nooremad piigad ka. Teelel EKA lõpetamine (kell 11 Kumus) ja Tiinal tervishoiukõrgkooli lõpetamine (kell 12 Estonias). Vist mitte lausa lahendamatu, aga keeruline logistikaülesanne küll! Või peaks loosi võtma (a`la jõulupakid) , kes kelle aktusele läheb?!? :)))

Inimene pole kunagi rahul....

Töötu olla ei tahaks, aga töö on nii tüütuks ja väsitavaks muutunud, et ootasin pikisilmi seda paarinädalast puhkust. Olen nüüd lihtsalt niisama oma kodu nautinud, aiamaa korda teinud ja rabarbereid purki pistnud. Hambaarsti ja juuksurit külastasin ka. Mallet ka. Paljude tuttavatega olen tänaval lobisenud ja mõnega kallistanud ka. Ja külalisi on mul ka käinud. Aga eile ja täna tekkis juba tahtmine viriseda. Mida teha? Tuul nii kange, et rattaga sõita võimatu ja peesitamiseks ka jahe. Toas ka miskit pakilist teha pole. Teravaid emotsioone oleks vaja! Positiivseid! Suur armastus võiks tekkida! Lotovõit oleks ka hea! Siis saaks elukohta vahetada! Rahulolematus pidavat ju elu edasi viima. Ehk selle virisemise tulemuseks on homme soe päevitamiseilm! Loodetavasti mitte liiiiiga soe :))) Ja nüüd teen endale paar röstsaia kalamarjaga(!) Näm-näm!

Kevadised aiatööd....

...said alguse juba nädal enne munadepühi Lasnamäel köögis, kui Liisa ja Tristan koogikarpidesse mulda ja muruseemet doseerisid. Nii umbes nädala pärast võttis Tristan mind vastu rõõmuhõikega: Kuule, meil hakkas rohi kasvama! Loodusõpetuse praktikum on jätkunud siis nii, et paaris rõdukastis on lilletaimed ja teistes redist ja salatit ja spinatit ja peterselli. Tomatilapsed on veel toas soojas. Ja plaanis on ämbrisse ka üks kartul kasvama panna :)))
No minu 10 korda 10 maalapp sai täna nii korda, et veel mõni seeme ja taim vaja mulda pista. Pealtnäha viis+ aiamaa! Peab nüüd ilmataati paluma, et homseks lubatud vihma ka Haljalasse jätkuks!

Muuseumiöö

Tänu muuseumipäevale oli siis eile kell 19-24 paljudesse muuseumidesse prii sissepääs. Kuna töölt sain kahtlaselt vara vabaks, siis plaanisime ka üht-koma-teist. Kõigepealt loodusmuuseum. Jube palju rahvast! Midagi õieti ei näinud ja pidev jutuvada oli häiriv. Muidugi oli ka Tristan sellest segaduses, aga hiilgas ikkagi oma teadmistega. Kui teised lapsed nägid öökulli, siis Tristanil oli kassikakk ja kodukakk ehk üldnimetusega armsad kakukesed :) Suht ruttu tahtsime sellest melust välja ja otsustasime lihtsalt vanalinnas kõndida, aga läksime hoopis tervishoiumuuseumisse. Seal ka rahvast rohkem kui inimesi. Tutvusime ikkagi inimese lihaste ja kontidega ja vaatasime endisaegseid hambaravi kabinettide sisustusi. Prrrrr! Edasi oli sihiks Kumu, aga kuna Liisa väike Suzuki kuhugi parkima ei mahtunud, siis loobusime. Ilmne hullumaja oli sealgi. Kui ikka tasuta saab, siis kõik kohal. Meie sisustasime õhtut eurovisiooniga. See päris tasuta polnud, sest kartulikrõpsud ja väike drink käis ka asja juurde. Mulle meeldis seekord kohe peris mitu laulu ja et Eesti kuues oli, tegi tuju väga heaks. Nii heaks, et täna hommikul Haljalasse sõites kummitas Rändaja terve tee. Mul paar nädalat nüüd rändamisvaba --- puhkus! Aiamaal toimetasin juba ja eks homme samas vaimus. Panni peal küpsetasin šaslõkki ja meenutasin nädalatagust Euroopa emade edetabeli esikolmiku kokkusaamist. Saun ja interklubi ja pudelikork šaslõkilisandiks :))))
Nüüd unistan oma voodist teises toas ja homsest kaua-kaua magamisest. Täpilisi unenägusid!

Päikesevannid...

Eelmisel nädalavahetusel aiamaal toimetades sai ihule juba pisut päikest ligi lasta. Ja Malle õues tuulevaikses nurgas tekkis juba inimlik rahulolematus: uhh, kui palav! Kuna kolmapäevaks ülisooja ilma lubati, läksime Tiiaga päikest võtma. Aga ei saand kätte :))) Istusime presidendilossi naabruses pingil, vahepeal särgiväel, aga enamasti ikka jakk seljas ja siis oli ka prrrrr kui külm! No igav ju polnud, lobisesime ja värisesime ja lõpuks jalutasime veidi ja Kumus käisime pissil ka. Hi-hiii! Täna hommikupoolikul lasin rõdunurgas päikesel oma nägu jumestada, aga tänu külmale tuulele kummitas peas üks ammune hüüdlause: Elagu 1.mai, kõik suuskadele!!!

Ostan, müün ja vahetan...

Korterit ikka. Paraku mitte tulemuslikult! No ostmiseks pole ju rahagi. Sellegipoolest valin vahel netist mõne kena ja sobiliku välja. Tristan, see tarkmees taskus, kommenteeris mu otsinguid nii: vanaema, sul on ju Haljalas kodu. :))) Jah, ja seda kodu olen pea kaks aastat ka müüa püüdnud. Pisut on ju huvigi tuntud, aga potentsiaalne ostja ei saanud pangalaenu. Mõni aeg tagasi tekkis tahtmine Kuulutajas sõna võtta. No et vahetada 2-toaline Haljalas 1-toalise vastu Rakveres. Kolmes lehes see soov ilmus ja kolm kõnet oli ka. Kõigepealt Sõmerul euroremonditud (kv.ee-s see müügis ka), aga seal jällegi transpordimured ja minusugusel konimaril peaks ikka tuba ja köök eraldi olema, mitte see tobe avatud köök ehk minu arust siis kööktuba. See meesinimene pole minu elamist näinudki, aga arvas, et tal suured remondikulud ja ma peaks siis talle veel 150000 peale maksma. Ah, olgu omaette! Teine pakkumine oli Lennukis, aga kahjuks 5. korrusel. Kõrgusi ma lausa paaniliselt ei karda, aga nii isa juures kui ka Mareti juures 4. korrusel ma end hästi küll ei tunne. Ja olgu see treppidel turnimine nii tervislik kui tahes, peab arvestama, et varsti muutub see ikka raskemaks, mitte vastupidi. Vananen ju minagi. No kolmas pakkumine oli ahjuküttega majja suht kesklinnas. Aga ei jõudnud seda vaatamagi minna, sest nad leidsin enne juba endale sobiva variandi. Eks siis varsti peab jälle midagi kuulutama hakkama. Iga asi ikka omal ajal või nats hiljem. Õnneks on mul ikkagi kodu olemas. Kodu, mille eest talvekuudel peab 1/3 palgast välja käima. Hea muidugi, et on töökoht. Kuda ma muidu oleksin saanud eile 1/6 sissetulekust hambaarstile loovutada :))) Annaks nüüd suurele ringile mate ülesande lahendada: kui mul on Tiinat ja Madist (kahepeale kokku) võimalik toetada vaid 1/6-ga , siis kui suur mu netopalk on? :))) AH, tegelt pidavat elu ikkagi lill olema. Olgu siis nii! Lilled mulle meeldivad!