Aeg vist urust välja ronida :)))

Pikk ja kõle oli see ibernatsiooni-periood. Aga mitte ainult mina, vaid ka enamus mu suhtlusringkonnast viibis nagu mingis varjusurmas... külas ei käinud ja külalisi ei käinud... igaüks üksi oma urus:) Ja põhiliseks liikumisvabaduse piirajaks oli ikkagi rahakott... Kui ikka pool palgast keskküttele kulub, siis ei sobi ju kuskil ringi kolada, vaid tuleb toas seda hinnalist kodusoojust täiega nautida:)))
Praeguseks on kevad päikesekütte-perioodiga algust teha üritanud ja juba on tunda mõningast ärkamist ning liikumist:) Külavahel juhtuvad vastu inimesed, keda mitu kuud näinud pole... Ja mõned külalised on mul käinud, paar üliüllatuslikku ka kusjuures:))) ...Nädala jooksul olen juba kaks korda mere ääres kevadet nautimas käinud:) Ja eile... esimesed aiatööd ning prahipõletamise suits.... mmmmmmmõnus:))))
Toas otsustasin aga kevadise suurpuhastuse tarbeks prahti ja sodi juurde toota... Üks tilluke tekikott ja padjapüür valmis! Olemasolevaid riideribasid kokkukombineerides tuleb neid veel teha:)
Kevad paneb liikuma.... annab tiivad nagu punane pull :)))

Pühad või asjad :(

Ega ma neist ülestõusmistest ja lihavõttetest suurt peagi, aga kolm töövaba päeva on ikkagi igati teretulnud nähtus. Paraku olid need minu jaoks parasjagu stressirohked. Kõigepealt oli tervis kehva... no nii kehva, et laupäeval ammuoodatud juubelile minemata jäi:(
Siis andis meie maja korras kanalisatsioon endast eluliselt märku... No see on oma 7-aastat vana lugu... mõned torud ää vajunud ja siis kuskilt umbes ka ja loomulikult läheb siis ülevalt tulev vesi kergema vastupanu teed ja tuleb mulle külla. Olen nende aastate jooksul paar korda majavanemale tegijaid torumehi välja pakkunud, et asi korda saaks, aga.... (no meie majavanema kohta sobib see väljend, et pohhuistide koosolek jäi ära, kuna kõigil oli pohhui ja keegi ei tulnud kohale).
Kanalisatsioonist siis... tavaliselt annab ta endast märku tagasihoidliku gaasirünnakuga (väävelvesinik) ja sellele järgneb siis vahtu ja pisut vett. Nüüd pühade ajal on toimunud mingine aktiviseerumine või revolutsioon või ülestõusmine... kogu ülemise korruse pesumasinavesi trügis minu juurde. Nutumaik suus, kühveldasin siis ämbritega kraanikausis ja ei suutnud otsustada, kas helistada päästeametisse või hingeabisse... Oh mind lollikest, valisin majavanema numbri. Kutsusin teda viisakalt enda poole ja midagi rohkemat seletada ei jõudnudki, kui... mul sõimati sõna otseses mõttes nägu täis... kõik helistavad mulle! kõik tulevad mu ukse taha! ega mina kõike ka ei jõua! tehke ise oma asjad korda!.... Pläääääääää! Pahviks võttis! Ei suutnud karjuda ega ulguda!... Langesin siis jõuetuna äraootavale istekohale... Sõimu kuulamise eesmärgil ma oma telefoniarvet suurendada küll ei kavatse... Leidsin internetist koha, kustkaudu asjapulgale kirjalikult läheneda.... Ta isegi vastas mulle, st hämas hoopis kõrvalistel teemadel... No nagu mõni poliitik, kes pikalt ja keeruliselt seletab, aga sittagi ei saa aru, mida öelda tahab. Aga eks me vestleme veel!
Niiii! Öö möödus rahulikult ja ma isegi magasin hämmastavalt hästi... et siis hommikul jälle uputust ennetada. Ma ei saa ju ometi ülemistel elanikel pesupesemist ää keelata... seekord piirduti vaid ühe masinatäiega:). No vee kühveldamise vahele piilusin aknast välja ka... jälgisin lumerookijaid ja autode väljakaevajaid.... Tabasin siis momenti ja võtsin naabrimehe rajalt maha! Ehhh, ta ei hakanudki sõimama! Asus hoopis tegutsema. Torustikku välja ei vahetanud, aga olemasoleva muutis läbijooksuvõimelisemaks küll... mõneks ajaks rahu majas! On ikka häid inimesi :)))

Mõtlen nüüd siin, et halvad asjad on vahel ikka head ka! See mu tervis... hea, et vabadel päevadel end tohterdada sain ja töölt puuduma ei pea. Ja hea, et tõbi mind pidusse minna ei lasknud... koju saabudes oleks mind oodanud üleujutatud-lagastatud korter.
Pole veel täit selgust, mille poolest see sõimamine hea oli, aga... praegu ajab see mind juba niiii naerma.... näitab ühe meesterahva madalust ja tühisust:)
Ja mul on niiiiiiiiiii hea meel, et on olemas häid ja abivalmis inimesi.... lausa naaberkorteris:)))))

Ma leidsin, ma leidsiiiin!!! ....

..... väikese kollase maja armsa aianurgaga:)))) Raha selle ostmiseks ma leidnud (võitnud) veel pole... Eks unistan siis edasi:)
Aga Teele&Co on viimasel ajal ikka tõsised kinnisvarahuvilised olnud... suuremat pinda vaja ju. Mingit kindlat värvieelistust neil polnud, aga juhtus nii, et väljavalitu kenaste autoga toon-toonis on:))) Ma olen netiavarustes selle uue elamise põhjalikult läbi kolanud ja.... niiiiii väga tahaks asju kokku ja lahti pakkida ning natukene mööbeldada:))) Ei-ei, las asjaosalised naudivad ise seda tegevust. Mina unistan ja fantaseerin siin ning ootan pikisilmi, millal külaelanikud külla kutsuvad:)))

Puhatud!!! .....

...kusjuures väga passiivselt. Mõnel päikeselisel päeval käisin ikka õues ka, aga... aiamaal ju veel midagi asjatada ei anna ja kus sa siin ikka pikalt jalutad. Toas.... kevadist suurpuhastust ette ei võtnud... vara veel. Pealegi, kui tuleb tuhin peale, on poole päevaga kõik korras... milleks vägisi üritada. Nii ma siis siin laisklesin ja lebotasin lihtsalt.
Nädalavahetusel puhkuse pidulik lõpetamine. Laupäeval veel tagantjärgi sünnipäevatamine :) Eile käisid aga pooled noored ergutavaid elamusi pakkumas :) Abiks seegi.
Täna siis jälle tööle... tahan ma, jeeee! Noh aga... kolmandik ööpäevast ikkagi kasulikult sisustatud :)
Ja päike on niiiiiii mõnusalt soe :)))))

Pikk paus....

No lihtsalt ei tule seda vaimu peale... Ja egas midagi põhjapanevalt põnevat juhtunud ka pole ju... Või äkitse huvitab teid, mitukümmend tuhat patja ma viimastel nädalatel kotti toppinud olen... ja sellega ka omapoolse panuse olümpiamängude edukaks korraldamiseks andnud olen :)))

Praegu aga naudin puhkusenädalat... st et igavlen ja ootan kevadet. Homme varahommikul peaks ta kohale jõudma... kohtume siis kevadel :))))))

Jälle juubel!

Seekord siis kahekümne kuuenda sünnipäeva 30.aastapäev :)))
Suuri pidustusi ja vastuvõtte ei toimunud. Reedel käisid Pille ja Urve ning oskasid meeldiva üllatuse valmistada... tegid mind aasta nooremaks, sest nende rehkenduste kohaselt oligi mul juubel:)))
Laupäeval rookisin pisut maja ees lund ja valvasin siis paar minutit labida najal, et ikka õige auto minu poolt tekitatud platsile pargiks... Teele ja Robi tulid porgandikoogi ja rahapajaga:)))
Eile... sõnumid ja telefonikõned... silmast silma õnnitlused.... e-kaardid ja üks tavaline ka:) Ja facebook-s tekkis paras hasart, et kas saab 100 õnnitlejat kokku... ei, 76 juures sai internet täis :)))
Täna oskas aga üks ammune tuttav omamoodi üllatada: ta oli raudpoltkindel, et mu sünnipäev 29.veebruaril on:)))

Igatahes tänan kõiki, kes omapoolsete parimate soovidega minu talveunemõtteid eemale peletada suutsid!!!
Päike paistab ja räästad tilguvad :)))))))

Ah et mida ma sünnipäevaks tahan...

...mitte midagi.... aga seda polevat kuskilt saada :)))

Viis aastat tagasi soovisin ma sünnipäevaks võililli :) Millalgi keset talve avastasin Liisa köögiaknal lillepotis mingid äbarikud niitjad libled... Suvel varutud võililleseemned oli liiga hilja mulda külvatud ja erilist saaki sealt loota polnud, aga... võililli sain ma ikkagi... Sügavkülmast... jääkuubikute sees olid kaunid kuldsed õied :)))

Praegu aga tuli mul üks päevakohane luuletus meelde:
Sünnipäeval pole paha, kui saaks kotitäie raha.
Kui sul kohe pole anda, võid ka hiljem üle kanda :)))

Ühesõnaga, üht suuremat sorti rahapada oleks vaja... loomulikult mitte tühja.
Ja siis võiks veel olla väike kollane maja armsa aiakesega... Looduskaunis kohas ikka... ja bussipeatus ja kauplus ja ambulants ja apteek peaksid ka läheduses olema :)

Huvitav, kas nende tagasihoidlike soovide peale keegi mulle külla ikka tuleb väe :)))