Töötuseteemaline teine peatükk

Raha ei ole. Igav on aga küll. Oleks raha, sõidaks kellelegi külla, mõnuleks SPA-s ja solaariumis või külastaks mõnd näitust või kontserti ja siis poleks ka igav. Nõiaring :) Niisama pole siin ka kuskile minna. Poodi ainult. Aga seal jälle raha vaja :))) Tegelt on need poeskäigud omamoodi ergutavad ettevõtmised. Selle lühikese maa peal sõidab vastu vähemalt 2-6 autot, millest mulle noogutatakse, naeratatakse, lehvitatakse ja tuudutatakse. Toredad inimesed! Ja siis kohtan kindlasti mõnd inimest, keda pool aastat näind pole. Annan lustliku ülevaate oma suurepärasest elust, kuulan ää igava aruande kiirest-väsitavast-tüütust töölkäimisest ja tuju jälle parem. Oh oleks mul sinu mured :)))
Ükspäev käis mul külas depressiivsus kolmeteistkümnendas astmes. Ta alati selline pessimistlik olnud, aga praegu veel töötu ka. Olen varemalt naljatades teda positiivsusesse püüdnud painutada, aga viimasel aal olen egoistiks muutunud. Oma väheseid ettevõtmisi ja tegemisi kirjeldan talle nii värvikalt, et lõpuks kuulen vinguvas kõneviisis kiidulaulu: mis sul viga, sul nii palju toredaid sõpru ja oled nii lõbus ja aktiivne ja kogu aeg korraldad midagi ja arvutit tunned hästi jne. jne. Ja ongi teise negatiivsuse arvelt oma enesetunne 27 korda paranenud. Ei tea, kas nii ikka sobib!??!

Tööotsija päevik 1. peatükk

10 aastat tagasi töötuna ma tööd ei otsinud. Polnudki ju midagi otsida :)) Igav ka polnud, sest pooled lapsed olid kodus ja nädalavahetusel kõik lapsed ja söögi ja rahaga arvestamine oli hullem kui ristsõnamõistatus. Nüüd tööd nagu oleks, aga katsu sa selleni jõuda. Korraliku arvutikursuse olen olude sunnil kodus iseseisvalt läbinud. Cv-keskuses CV valmis vorbitud ja paari kohta ää saadetud. Esimesed muljedki käes. Ühes firmas uuriti mu cv-d mitu korda (see ju näha) ,aga ei mingit teadet. See-eest Tähesaju City valgustipood saatis kena vabanduse, et võeti ikka keegi teine ja sooviti edu edasiseks. Nii meeldiv. Täna astusin Tallinnas Tallinki kontorisse sisse ja sain rõõmsa uudise, et neil pole kohe ühtki vaba kohta praegu. Võtsid mu CV ,et siis teatada ,kui mind vajavad. Kodus jätkasin arvutiõpet. Paari kohta läks Cv nigu niuhti edasi, aga Statoil tahtis mingi oma blanketi täitmist. Jälle toks-toks-toks kõik enda kohta kirja. Ja 10 min. hiljem oli mail, et mu sooviavaldus on laekunud ja siis tuli veel mingi test täita. Eriti agarad :))) Kõige jubadam oleks vist, kui nad mu välja ka valivad. Tegelt ei tahakski enam bensuga tegelda, aga rahakott karjub ja kui ikka midagi vähegi sobivat on, võtan vastu. No kasvõi natukene :))))))
Eks siis hoome taas saadan-otsin-loen-rõõmustan-vihastan. Peaasi ,et igav pole.
Jõudu tööinimestele!!!!

Loll on loll olla

Niikaua ma näppisin neid nuppe, kuni sain, mis tahtsin. Te, tööinimesed ,ärge vinguge väsimuse üle!Hullem on igavusest lolliks minna. Õues kehv kelguilm, toas pole ka miskit teha. Tööd olen otsind nii kapi alt kui pealt, peaks vist kapi taha ka vaatama :) Põhjakeskuses sobivaid kohti küll, aga bussiplaanid ei klapi töögraafikuga. Peab kaugemale tööle minema, Tallinna või siis laevale või siis piiri taha. Ah esimeseks korraks aitab, ei tea ,kus see tekst nüüd nähtavale ilmub!?! Mitteüht emakeelset õpetust! Kus keeleseadus:))))