Ämblikmees ja Batman...

... nende kodanike kohta sain Tristanilt üksikasjaliku isikukirjelduse... nüüd siis tean, mis elukad need laste pusadel ja koolikottidel ilutsevad :)

Mu elutoa akna taga on juba mõnda aega üks ämblikuvõrk olnud... sihike vähemärgatav, aga selle võrkelamu omanik on küll pirakas ja pöidlaotsa suurune... Jälgiseme õhtul Tristaniga selle hiidämbliku koduseid toimetusi ja väljast paistev kuu lisas sellele omajagu nõiduslikkust... nii et noor loodusteadlene areldi uuris: "Oled sa ikka kindel, et ta õuepool on?"

 Erineva pikkusega jalutuskäike oleme ette võtt ja kuna iga teine vastutulija teretuttav on, tekkis Tristanil õigustatud küsimus: "Kuule, kas sa tunned siin kõiki inimesi väe? Isegi bussijuhid lehvitavad sulle!?!"

Ja ühe ülisuure saladuse sain teada: "Tead, vanaema, sa oled väga tore inimene."  :)))))))

Pisut vaheldust...

Kaksikutega saadakse nüüd ilma kõrvalise abita kenaste hakkama ja mind visati välja :)))

Aga kuna Liisa teadusturismi raames Jaapanisse põrutas ja Jaanil puhkus läbi saab, siis usaldatakse homsest Tristan paariks nädalaks minu hoolde. Polegi ammu tema seltsis nii pikka aega veetnud. Hakkab ilmselt see 6-aastane nüüd mind õpetama.... no nendest kaasaegsetest mängudest ja leludest ei jaga ma ju halligi:)  Mul muidugi kapis autode ja klotside näol midagi klassikalisemat ka olemas. Ja mõned mõtted peas, kuda käelist tegevust ja loovust arendada.... Aga juhuslikud plaanivälised üritused on ilmselt kõikse põnevamad:)
 Igav ilmselt ei hakka :)))

Peris kena kopkas ju :)))

Kõigepealt tegelesin heategevusega... aastaid seisnud rannakotti pakkisin aastaid seisnud rõivaid ja viisin selle Vahejaama... Mulle meeldib see koht. Selline huvitav noh! Endale selga olen sealt vähe saanud, aga näputöö jaoks toorainet piisavalt :)))

Kodus inventeerisin pisut sahtleid ja karpe ka....
Mõned tsaariaegsed vaskmündid.... ei midagi erilist ja minu jaoks täiesti väärtusetud...
Pisut hõbedat... kõrvarõngad erinevatest ooperitest ja katkine kett... Ära ei viska ju!
Killuke kulda... paar katkist ketiräbalat... liiga vähe millegi uue tegemiseks...

Nad andsid mulle selle nutsaku eest 1/10 mu viimasest kuupalgast.
Elame veel :)))

Kompliment???

"Jessas, kui pisikeseks sa jäänud oled! Sinust on järgi vaid suured jalalabad."

Võimalus kahe jalaga maapeal olla :)))

Katkend ühest telefonikõnest :)

"Ega sa jooma ei hakanud?"

"Loomulikult hakkasin."

"Jumal tänatud!!!! Siis on sinuga kõik veel korras!"

Tihti tähti taevas nähti...

Viimastel öödel on neid sealt küll tonnide viisi alla sadanud, aga suur vanker seisis omal kohal ja põhjanael oli omadega täitsa põhjas:)...  No me grillisime eile õhtul ilma soojemaks ja tuju paremaks.
Tänu headele lähedastele olen juba augu ülemises servas... üks jalg ripub veel üle ääre, aga just anti käsk Võsule minekuks asjad pakkida ja vaguralt väljasõitu oodata:)
No ja mitmete üllatuslike telefonikõnede (kust nad teadsid, et just nüüd helistama peab?) seas oli üks eriti ergutav... Võiks ju proovida, aga.... Mul oleks väikest elamist Tallinnasse vaja, täitsa iseenda oma...
Elame-näeme.... ostsin millegipärast täna bingopileti... lootma ju peab:)))

Sügavas mustas augus...

Juba kolm päeva pole ma suuteline midagi tegema... Ei taha kedagi näha ega kellegagi suhelda.
Püüan põhjusest aru saada... aga ei saa ja seega ei oska ka teile midagi seletada... nii et ärge pärige ega küsige.
 Lohutuseks pole ka see, et põhiprobleem mitte minus pole, vaid teise inimese peas.
Kuratlikult valus on. Ära tahan... metsa kuuse alla!

ps tegu pole õnnetu armastusega :)