Lugesin end üle...

...sujuvalt ja valutult. Küsimused olid ju praktiliselt samad, mis eelmise rahvaloenduse ajal. Käisin minagi 12 aastat tagasi majast-majja ja korterist-korterisse kaaskodanikke tülitamas :)... Ega linnas võhivõõraste uste taga kolistamisega seda lisaraha küll teenida poleks tahtnud... aga siin väikses kohas oli see omamoodi mõnus ettevõtmine... Nii mõnigi oli minu tulekuks laua katnud... sellest siis ka pidev hirm kohvimürgituse ees :)... Üksjagu palju oli minu jaoks tundmatuid inimesi, aga ega nad tuttavamaks ka millegipärast ei saand...
Paar päeva tagasi poes... üks muti astus ligi nagu heale tuttavale. Tundis huvi, kas ma ka seekord teda üle lugema tulen:)... Eitava vastuse peale oli lausa nördinud kohe: "Aga kes siis tuleb??? Ma olen kõigile öelnud, et kedagi teist peale Puusepa Kati ma uksest sisse ei lase!" :)))
No ütle nüüd seda vanainimese kehva mälu... tal isegi mu nimi meeles... Ma suutsin alles mitu tundi hiljem paika panna, kellega umbes-täpselt tegu :)))
Kahju kohe, kui keegi vanakestel end arvutis üle lugeda ei aita... Hoiatused libaloendajate eest on neid ikka väga ettevaatlikuks ja kartlikuks teinud...

Aeg sai ümber....

...ja Tetili pärisperenaine lahkus eile :(((

Loominguline kriis vist :)))

Ükski näputöö näppu ei hakka ja kirjapanemiseks sobilikke mõtteid peas ei kola.....


Kass... on siin suurepäraselt kohanenud. Mulle tundub, et talle niiii väga meeldib siin. Üldiselt Tetili sihike rahulik 8-aastane daam, aga paar korda päevas võtab ikka tuurid üles ja tormab toast-tuppa ja kapilt-kapile ja siis mürtsti maha :) Sülle ei kipu, aga paisid ja sügamist naudib täiega. Ja sigadusi pole veel korda saatnud.... kass ikkagi:)))

Lemmiklooma eri... ehk siis jaanuarikuu ajakiri "Pere ja Kodu"... Leheküljel "Pildid meili teel" on meie Tristan ja tema sõber.... RAAGRITSIKAS :) Tegelikult soovis poiss ju endale kameeleonit... no olgu, kui seda ei saa, siis võiks olla geko või tavaline iguaan:))).... Aga eelmisel kevadel ühe Teele tuttava juures (seal oli igasuguseid kummalisi elukaid) armus Tristan raagritsikatesse äää :) Olgu pealegi! Liisa ostis terraariumi ja poiss sai viiendaks sünnipäevaks omale 3 "vaarikaoksa".... Neid ju lihtne pidada, söövad põhiliselt salatilehti ja õues jalutamas pole vaja käia :)))

Näedsa siis... suutsin siia isegi rohkem kui kaks rida kirja panna :)))

Ja ongi kohal see uus aasta :)))

Enne saabus aga minu uus elukassssslane:) Marsruudil Tiskre-Õismäe jne. protesteeris ta kõvahäälselt ummikute ja kehva liikluskorralduse üle... Suurel maanteel rahunes ja hoidis kogu aeg läbi puurivõrede kahe käpaga Liisa käest kinni... nii et Liisale tundus, et ka tema kasse armastama hakkab :))) Siin minu juures... Teades, et stressis hiirekuningad oma väljaheiteid suvalistesse kohtadesse paigutada üritavad, panime kõigepealt liivakasti paika ja lasime siis selle kõrval Tetili vabadusse.... Kemmergu asukoht mällu salvestatud, algas tutvumisretk... arglikud hiilivad sammud muutusid aina enesekindlamaks ja paari tunni pärast töötas nurrumootor täiega... ja seda minu voodis:))) Whiskas-i kassitoidu reklaami harjutasime ka. Tundub, et kiisuke seda väga palju telest vaadanud on.... no kuda ta muidu teab, et krõbinate krõbina peale kööki jooksma peab :)))
Kuna ma uustulnukat kohe üksi jätta ei söendanud, viibisin aastavahetusel koduarestis. Kaia tuli lohutama:) Sihike mõnus ja hubane olemine oli. Aga veidi peale keskööd kostus õuest rõõmsat lärmi ja hetke pärast oli mu korteris 8 noort inimest... Liisa&Co&Co&Co tulid meid tervitama ja kallistama. Eriti soojalt mõjus üks Hispaania noormees... ta keeldus uskumast, et ma Liisa ema olen... Õige kah, ma ju Liisa noorem õde :)))
Aasta esimesed päevad on olnud suhtlemist täis. Eile sai veel pisut pidutsetud, täna aga tööle...
Egas miskit.... olge kõik ka sel aastal mõnusad! Pai ja kalli!!!