Tore on, et on toredaid :)))

Liisa polnud mu siinset lapsehoidmis-üleskutset veel näinudki, kui tundmatult numbrilt juba helistati :) Tema jaoks võõras inime, kuigi nime oli minu suust piisavalt tihti kuulnud... Raili!... Tutvustas end kui minu blogi tulihingelist lugejat ja soovis vahel Tristanile seltsidaamiks olla:)))
Poolteist nädalat olid lapsevanemad tööaegu kombineerides omal jõul hakkama saanud, aga teisipäevaks ja kolmapäevaks palutigi Raili appi. Et noormees võhivõõra tädiga hõlpsamini kohaneks veetsid nad üleeile pea pool päeva Tristani lemmikpaigas loomaaias. Kipsjalg istus külapealt laenatud titekärus ja oli ekskursioonijuht:) No ja eile tegutsesid nad siis Lasnamäel kodus.
Mulle siit eemalt vaatlejana tundub, et kõik osapooled rahule jäid :)))

Eelmisel laupäeval toimus aga kõigi mu piigade ühiskülastus Haljalasse. Keegi noormees keksis ka ühel jalal mu elamises ringi... ja vahepeal roomas, sest karkudega on toas ju ebamugav :)
Ja Tiina tõi mulle kahed talvised tunkepüksid. Andsin talle vastu samapalju, kusjuures ühed koos jopega komplektis... ja veel üht-teist pealekauba... Kasulik äri!!!
Käes on rõivavahetuse aeg :)))

Küll koer koera tunneb :)

Võsul kolavad ringi kaks saksa lambakoera... imeilusad ja ülisõbralikud (koerakartjad seda kindlasti ei usu). Eelmisel suvel haakusid nad end Varmole sappa ja oli ikka tegu vastutulijatele selgitada, et on vist sõbralikud ja ei hammusta, no pole ju minu omad :)... Sel suvel ka neid mitu korda kohatud. O-kõrtsu terrassil sättis üks enesestmõistetavalt end minu kõrvale istuma... tee siis kõrvallaudkonnale selgeks, et võõras peni...

... Eile oli Tertu surma-aastapäev ja panime tema metsaalusele hauale küünla, kui äkitse mingi sahin kostus... Näe, Tertu tuleb.... oi,teine veel :))) Omamoodi tore, et nad just sel hetkel saabusid. Ise olid meie üle ka na õnnelikud. Ometi soovitasin kindlal-käskival häälel neil koju minna. Lahkusid küll, aga mitte koju. Puude vahelt oli näha, et teistpool oja ühe elamise juures tiirutasid.

Kui juba õhtul kodus olin, helistas Varmo, et nad on tagasi... ja ei ole seda tunnetki,et lahkuda kavatseksid. Tekkis sihike väike mure, et koerad kellegi poolt maha jäetud on. Varmo pakkus neile juua, üks tahtis, teine mitte.... Samas, janukustutamiseks sobib ju jõgi ja oja ka... Äkki on näljased? Kui lihtsalt leiba söövad, siis kõht ilmselt ikka tühi... sõid küll... Varmo, hea inime, lisas ikka vorsti ja piima ka :) Ja öö veetsid need neljajalgsed esikus, kus kunagi Tertu koht oli.
Ma otsisin igaks juhuks koerte varjupaiga numbri ka,aga.... Varmo kui kogemustega koerakasvataja läks hommikul loomadega jalutama... ilma rihmata nagu nad olid... kõndisid korralikult "peremehe" kõrval :) Päästeameti juures olevatele meestele sai siis kurta, et koertest lahti saada tahaks... Kohalikud teavad... helistasid ja üks proua tuli oma hoolealustele järele. Nojah, kuulasid sõna ja läksid.... kuidagi väääääga vastumeelselt.

Mõned nädalad tagasi oli Kaia suvilanaabrite külaliste seas ka üks kasvatamatu retriiver... No mulle täitsa meeldis teda sügada ja paitada, aga korralik koer peaks ikka perenaise kutse peale kohe kuuletuma... Mõni aeg hiljem leidis see loom, et meie seltskonnas terrassil ülihea olla on... Ja kui naabrinaine talle järele tuli, sättis end kähku minu kõrvale istuma ja surus oma pea mu põlvedele... Lõpuks ikka lahkus, aga niiiii vastumeelselt.

Ei ssaagi nüüd aru... inimesed vist võtavad endale koera mingi hetkelise tuju ajel... Mõtlemata, et loom mitte ainult süüa- juua ei taha, vaid ka suhtlemist ja lähedust... Või ei tulda selle pealegi, et igale inimesele koer ei sobigi.... Koer ju koera tunneb:)))))))

Hommikud ja õhtud na pimedad...

...ja ilmad nii rõsked ja jahedad.
Oligi ülim aeg eelmisel laupäeval grillihooaeg ametlikult lõpeteda. Mingid paharetid püüdsid seda natuke ää rikkuda... Selverist ostetud soolaubadele oli unustatud sool lisada... panime siis ise :) Ja gaasigrilli kasutamiskogemuste vähesuse tõttu kippusid vorstid-lihad kahtlaselt mustaks tõmbuma... Loomulikult oli viga mütsi all, aga müts oli ju toas:) Vihtusime oma kered head-paremat täis ja raskustunnet kõhus aitasid leevendada sulgpall ja tantsud tähtedega :)))

Pühapäeval koos Kaiaga taas Võsu kandis. Leidsin männiseeni ja kukekaid ja.... ühe tühja õlleprgi ka :)
Teist aastat tähistati siis vanavanemate päeva ja mind pidas sel puhul meeles mu isa :) Liisa&Co olid osalised(Tristan) või kaasaelajad Tallinna maratonil ja neil polnud see uudne tähtpäev meeleski. Aga eile õhtul kostus mu telefonist Tristani reibas hääl: "Vanaema, kuule, mul on jalg kipsis!".... Tore on! Juhtub ikka, kui lasteaia õues majakese katuselt alla hüpata. Aga neil nüüd probleem, et töötut vanaema pole, kes last hoiaks. Äkitse on mõnel linnainimesel kahe järgneva nädala jooksul vahel tööpäeviti aega ja tahtmist osalise liikumispuudega 5-aastasele jõnglasele seltsi pakkuda?!!!? Andke teada! Või veel parem, helistage Liisale ja leppiga kokku!

5289705 :)))

Nad moosisid mind ääää.....

...tsehijuhataja ja padjaliini pomski. Ja tootmisjuht naeratas nii rõõmsalt, kuuldes, et olen nõus edaspidi padjapakkimisega tegelema. Eks olen sealpool paaril korral ennegi asumisel olnud... tundub füüsiliselt kergem, aga eks kiired töövõtted tulevad ajaga. Loodan, et saan hakkama... pean saama, kui öeldi, et kedagi uut ei palgata ja olemasolevatest olen mina parim variant. Kiida lolli, küll loll rabab :))))))) Eks ma ise kiidan ka ennast... no ei suutnud välja mõelda, kes minu asemel seda ränkrasket tööd teha võiks. Igatahes tekiliini ülemus oli vääääägadema mureliku olekuga: kaks võimalikku kandidaati omavad ühist nimetajat---- venib nagu kummipeal. Ja-jah, nad mõlemad mul eriti kiirel aal nö abiks olnud... ei taha halvasti öelda, aga kohati nagu segasid hoopis.
Ja see neiu rullija, kellega me nagu paaris härjad koos rabame.. vajadusel ka puhkepausi ajal.... Teiste arvates on ta väga probleemne, no pisut on jah.... Minu patja põgenemisest kuuldes kiskus tema suu niiii nutuselt viltu: Ma tahan sinuga koos töötada! Kes siia pannakse? Keegi ei oska ju!
Nojah, pisut reeturi tunne on küll. Aga täna sai mul aasta tekke lapatud, miks mitte vahelduseks midagi muud teha. Seda enam, et selles vahetuses nii mõnnad inimesed on. Ja-jah, vahetuses... padjasõdalased ju kahes vahetuses, nädal hommikul, nädal õhtul. Esmaspäevast saan siis pisut kauem magada.

Tööalane pööripäev :)))

Suvelõpupikendus :)

Kui ma eile hommikul bussiga Võsule jõudsin, oli vihmasadu juba lõppemas. Terrassil kohvi nautides võlusime ilma niipalju ilusamaks, et rattaretk ette võtta. Kõigepealt Käsmu... niisama tuttavate paikade ülevaatamine ja armas- hubane-kohalik sügislaat. Edasi ilusad metsateed vaheldumisi porimülgastega... Käsmu järv... Eru rand... Hundisilmale ei läinud, liiga palju ülesmäge väntamist :) Aga hiljem võtsime hoopis paaritunnise seenelkäigu ette. Pisut kukekaid ja natuke männakaid... Pole paha, arvestades, milline rohkearvuline hommikune vahetus juba metsaaluse läbi kamminud oli :)
Ööseks unustasin end Võsule... no et peale hommikukohvi Palmse laadale minna. Fantastilised käsitööd ja pisut vanavara ja aiasaadused ja vorstid- singid, leivad-saiad... Mitut masti taidlejaid... Palju-palju tuttavaid.. Ja tänu laadale sai mõisapargis tasuta ringi kolada :)))
Natuke veel Võsul kolamist ja enne kojutulekut korralik saun. Sihike sujuvalt sujuv nädalavahetus oli :)))))

Oot-oot... midagi teravat oli ka. Eile enne kodust lahkumist hakkas mu vasak pihk äkitse sügelema... Vara nagu, palgapäevani ju aega. Mõtlin, et mo rahapeopesa rikkis on, aga ei.... selgus, et rohkem kui töökorras, sest... maast leidsin paberraha, millel number 50 peal oli :)))
Ma ei tea, millega see küll lõpeb, aga... kui eeldada, et kaks ilma kolmandata ei jää, siis pean ka järgmisel nädalavahetusel Võsule minema ja Kaia peab mu läheduses viibima :)))
No mõned õelad ennustavad, et nüüd maja ja autoga mehe leian :))))))