Kraanikausist aeg-ajalt kostvate mulinate ja korinatega olen harjunud. Meie maja korras(!!!) kanalisatsioon lihtsalt tervitab mind niimoodi mõnikord. Viimasel aal aga ventilatsiooniava on hakanud katuselt veidraid hääli edastama. Hakid, need papi kanad, on leidnud enda arust sobiva elukoha. Algul oli vaak-vak- vaaak ja okste ehk siis pesamaterjali klõbinat, paar päeva aga ka kahtlaselt hädist näljakriginat. Jessas, kui mõni äbarik seal kuskilt praost läbi poeb, ega ta siis ülemisi naabreid külasta. Gravitatsiooniseadusi järgides tuleb ikka otse minu manu. Prrrrrrr!!!
Eile.... Miks ma ei näinud loomakaitsjate piketti me maja ümber?!!!? Kööki kostvate häälte järgi tuvastasin katusel inimtegevust. Pisut kraapimist ja koukimist ja nühkimist ja.... Lõpuks paigaldati mingi kaitserest ilmselt ka.... Tore ju!
Täna.... Hakid said oma pesakindlustuse rahad kahtlaselt ruttu kätte ja üritasid ülesehitustööga algust teha. Plekiklobin, sekka ihukarvu kergitav kriuuuuks. Hommik oli eriti töine, siis 15 minti lõunat jne. Õhtupoole muutus klõbin aina vaiksemaks ja pausid ikka pikaemaks. Praegu öörahu. Kui hommikul jätkavad, püüan oma kõrgusekartusest võitu saada ja ronin korstna otsa hernehirmutiseks :)))
Langesin reklaami ohvriks ja uudistasin Liisa klassiõdede tekitatud käsitöönurgakest. Parkali tänava Pihlakas. Armas! Pakkusin omalt poolt abi kaubavaliku suurendamisesse: mõned mütsid nüüd müügis:) Soovitati nobedalt vardaid edasi klõbistada, aga mul hetkel miskid muud mõtted ja tegemised. Üritan kaltsumüügist kümneka eest soetatud ridiküle hirmsajakroonisteks tuunida. Eks igaüks läeb lolliks ikka omamoodi :)))
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar