pühapäev, 29. märts 2009

Ei tule kohe seda vaimu peale....

....et siia midagi huvitavat rutiinseks kippuvast elust kirjutada. Seadusega on tööl katseaeg ikka väga eluliselt ja reaalselt paika pandud. Mul nüüd see 4 kuud kukkus ja kõik tundub nii igav ja tavaline, isegi kui midagi ebatavalist tegema peab. Seltskond on suht-koht normaalne, pole aega tihedalt suhelda, aga keegi närvidele ka ei käi. Klientidega saab enamasti riigikeeles hakkama ja on ju tavaline, et päeva jooksul mõni hull ka poodi satub. Kuna tänaval ikka paar-kolm inimest mind teretama kipuvad, on see suur vene küla Lasnamäe ka kodusemaks muutunud. Haljalas olen tavaliselt siis kahe nädala tagant ja egas miskit erilist siin teegi. Naudin OMA KODUS olemist. Alati käib ikka keegi külas ka. Seekord reedel oli Mallega kokku lepitud ja Heli tuli ka ja siis veel Kaia ja Karmo. Tanklateemalistega olime laupäeval Õnne juures, sest mitu sünnat vajas tähistamist. Monica kahjuks ei saanudki tulla, aga see-eest sai üle pika aja Kaja energilist väljendus-stiili nautida :))) Oli lahe nagu alati!
Ja samas ikkagi kipub kõik rutiinseks muutuma. Tööle ja magama ja vabadel päevadel niisama uimerdamine. Vahel külla ja vahel Tiina või Teele meile külla. Oma kodus tahan olla! Aga vaatame ikka kõigele positiivselt: on töökoht ja sissetulek ja elukoht linnas. Küll kunagi saan jälle ka oma kodus pikemalt pesitseda. Täna ei läinudki ma bussiga pealinna, vaid saan homme hommikul vara autoga. Midagigi teisiti kui tavaliselt :)
See kellakeeramine ei meeldi mulle mitte, aga mingi muutus seegi :) Rutiinist välja! Kevadet ja valgust tahan!