Siiani pole nagu arugi saand, et NATO lennukid meie õhuruumi valvavad, aga nädala algul olid paaril päeval Lääne-Virumaa kohal mingid õppused ja siis tulid paarikümne aasta tagused ajad meelde. No need praegused teraslinnud lendasid pisut kõrgemal kui kunagised vene omad, seega punakotkaste kombel nad köögiaknast süüa küsima ei kippunud. Aga see kohutav müra tõi silme ette pildid, kuidas paanikas koer jooksu pani ja kuidas pisi Madis hirmunult oli valmis pea ees maasse kaevuma. Vastikult paha tunne oli. Kes mäletab, see mõistab.
Töörindel on vaatamata aktiivsele tegutsemisele negatiivsed seisud. Telefonikõnedele vastatakse, et on juba inimene olemas ja cv-dele ei vastata sedagi. Töötuks arvele võtmine läks ülikiiresti, sest eelmisest hooajast ju kõik vajalik minu kohta neil andmebaasis olemas. Lähitulevik tundub masendav ja tume, aga õnneks on töötutoetus NAERUVÄÄRSELT väike :((
Aga ega igav ei ole. Ainult paaril vihmasel ja tuulisel päeval olen toas molutanud. Lapsehoidja ametit sai peetud ja kui juba pealinnas, siis ka lobisemisõhtu Tiia juures. Aiamaal käin nokitsemas ja värsket õhku hingamas ja külauudiseid kuulamas. Urvega kahtlaselt tihti Ullat külastatud: kord pannkoogid, kord fooliumis kartulid, kord pirukad. Ja Malle kartul võetud! Õlletehase pundiga toimus äkitse ja spontaanselt väljasõit elektriku Peetri suveresidentsi. Loomulikult ka Võsu, Pärispea, Viinistu. Ja täna töötute ühiskülastus seenemetsa (Railiga). Homme Tartusse, õhtu Tinkaga ja laup. Teele näitus.
Polegi nagu AS Aega Küll! Hoopis AS Aeg Lendab - ütles mees, kellel uur aknast alla kukkus.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar