Nädalalõpukuulutaja!

Nii kutsutakse mind laevas, kui neljapäeviti pardale laekun. Oli ju mingi lootus, et suvel pikemalt nii merel kui maal olla saan, aga... Mõned võimalused käidi välja ka, aga valisin ikkagi enda jaoks kõige leebema variandi :) Pisut väsitab küll see edasi-tagasi kärutamine, aga tegelikult olen juba harjunud, et nädalalõpuüritused pole minu jaoks:) Kolm vaba päeva nädala alguses... tegevust tuleb otsida vastavalt ilmale... Mitu kuud tagasi võtsin ette põhjaliku inventuuri oma kappides ja tekitasin hiiglasliku hunniku asjadest, mida 5-10 aastat kasutanud polnud: kruusid ja klaasid ja vaasid ja lusikad ja potid ja kotid ja rätikud ja kardinatükid ja ehted jne jne jne.... Andsin siis noortele teada, et enne, kui neid ülejääke külapeal jagama hakkan, võiksid ikka omad imised pilgu peale heita ja endale vajaliku välja valida. Leiduski mõni sobilik päev ja kohal nad käisid. Ma tegelikult pisut pelgasin, et tulevad ja vaatavad lihtsalt viisakusest üle.... no et kas neil neid muti ülejääke vaja on:) Aga üllatus-üllatus.... mulle see pottt.... mulle see kott.. oi, neid taldrikuid mul vaja... need kardinatükid ja rätikud sobivad.... oi, kas teised neid klaase ei tahtnudki vä.....  Andsin ka võimaluse ise kappides kolada, aga tundus, et sinna polnud midagi ihaldusväärset enam jäänud... Aga siis Sandra hõige... Palun, kas ma tohin selle pildiraami endale saada!... Otse loomulikult! Tal keerles just peas mõte, et raamiks ühe pitsitüki ää ja siis sinna hea kõrvarõngaid riputada... Andekas mõte ju.

 Üksjagu jagamisi oli ka aiamaal. No tänavu on kõik isekülvajad eriliselt agarad olnud: saialill ja talinelk ja sametlill ja kosmos ja tubakalill... Panin siis näoraamatusse teate üles ja peris mitmed käisid kaugemalt autodega lillebeebisid saamas:) Kohalikud teadsid ju isegi kühvlikesega kohal käia:)  Ja füüsalitele ma tänavu reklaami ei teinudki... kõigil naabruskonnas need juba olemas. Aga karbiga laeva olen neid viinud küll... las levivad ka Saaremaal ja Hiiumaal:)

Kui nüüd näoraamatust juttu tuli, siis see FB mulle täitsa meeldib. Minul teistest ja teistel minust mingine ülevaade pidevalt olemas.... Paar lauset kirja ja selge pilt hetkeolukorrast:)   Eks seetõttu ma siia pikka juttu enam eriti kirjutada ei viitsigi. Pealegi... hoopis huvitavam on lugeda teiste blogisid, st et Liisa oma... Põnev neile isehakand jaapanlastele kaasa elada:)   Te loete ikka ju vahel ka
 ehimeelu.blogspot.com  

Ikka, ikka lõuna poole....

Kummitas see laul mind ikka pikka aega ja nüüd on siis nii, et Egiptuses-mittekäinud eestlaste nimekiri paari näo võrra lühem on :)  Veebruarikuu teine nädal sai siis Sharm El Sheikhis mõnuletud:))) Päikesevanne võtsime vaheldumisi hotelli basseini ääres ja mererannas. Esimesel päeval oli kasutusel UV faktor 15, aga edaspidi ma sellest loobusin ja sain meeldiva jume peale, mis paraku juba ää kuluma kipub. Aga kuna Helbele päike peaaegu mingit mõju ei avaldanud, siis mõtlesime tarbjakaitsesse ja turismifirmale kaebuse kirjutada.... Seda enam, et nägime piisavalt palju ärakõrbenud punanahku.... millest selline vahettegemine?!!?
 Et lähiümbruskonnaga end kurssi viia, tegime kaasa linnaekskursiooni. Hiljem oligi siis lihtsam orienteeruda ja taksoga Old Sharmi turule sõita. Ühel õhtul nautisime poole ööni ülekiidetud 1001 öö showd... Ootused olid suuremad, aga õnneks kohalikud meestantsijad lubasid meil hindeks panna neli+...
 "Millegipärast" Kairosse ja püramiide vaatama ei viidud:( Valisime siis kõrbesafari ja kanjonis "jalutamise". Kaameli selga ei kippunud, sest mul 7 aasta tagune Tuneesia kogemus olemas... nii hea see nüüd ka polnud, et veel tahaks:) Lõunasöök beduiinikohvikus, kus kari kasse laudade all ja diivanitel liikles... Aastate eest olevat nad kokku korjatud ja kaugele-kaugele kõrbesse viidud, aga kuna paari kuu pärast kõik tagasi laekuma hakkasid, siis nüüd püütakse nende olemasolu lihtsat atksepteerida. Näljas nad ju pole, aga kogu aeg nuruvad süüa... ja kanakonte ragistavad nagu koerad:)
 Sinisesse auku sukelduma ja snorgeldama ka ei kippunud, selle asemel nautisime paar päeva hiljem merepõhja ilu hoopis klaaspõhjaga lootsikus. Ja oli , mida imetleda:)))
Nädal läks nigu niuhti, aga egas kauem poleks ka olla tahtnud. Ja Egiptusesõltlasi meist ei saanud ka. Kunagi, kui olukord rahulikum, võiks ju ikka püramiidid ka üle vaadata...

Praegu aga ei saa ma aru.... pole kunagi veebruaris aiamaale kippunud:) No pisut ju puhkust veel ja seal kõik sellises seisus, et pista näpp mulda.... ei pistnud veel. Prahti ka ei põletanud, sest suure tuulega pole see teatavasti soovitatav:) Aga mõnus kevadetunne on küll:)))

Küsija suu peale ei lööda...

Olen viimasel aal jubelaisk kirjutaja ja egas polegi miskit erilist siia üles tähendada. Hakkasin siis pisut siin ringi kolama ja lugejaskonna vastu huvi tundma.... Etskae!!!! Peale minu ikka palju neid, kes pilgu peale heidavad :) Enamus muidugi Eestmaalt, aga leidub ka üksjagu kummalisi huvilisi.... No sellest saan aru, et keegi Jaapanist ja Lätist mingeid uudiseid ootavad, aga.... Tunnistage üles, kes jälgib minu tegemisi Lõuna-Koreas, Ukrainas, USA-s, Poolas, Saksas ja Venemaal!!! Oleks lihtsalt meeldiv tutvuda :)))

Täna võib veel...

...HUA soovida :) Homsest tuleb lihtsalt kõigile kõike head soovida:)

Jõulutunnet mul ei esinenud ja kauplustes kingirallil ei osalenud. Töised pühad olid. Ühel õhtul oli muidugi ka pidulik söömaaeg ja kapteni kõne ja ... pärast siis pidulik nõudepesu:)

Aastavahetusel õrnalt tõbine ja seega kodune. Teatavatel põhjustel süüa ei söendanud... istusin siis teleka ees, kaaslaseks viinapudel. Aga keegi toimetas siin veel... Närilisi ma selles 1.korruse korteris veel kohanud pole ja egas ma hiiri karda ka, aga... tundus, et põranda all see Jääaja multika oravlane oma tammetõru punktist A punkti B teisaldab:) Ilmselt ta pahandas, et tema privaatsust mitu päeva häirisin. No homsest võib ta kaks nädalat siin omaette asjatada, aga siis juba peaks ta naabrite põranda alla kolima.... Jään kauemaks kohale, saab puhata ja mängida:))) Ja üks laul kummitab: tahaks lennata, aga mitte eriti..... kallilt:)

Tere,tere!!!

Viimasel aal on kahtlaselt tihti ette tulnud, et mingis X kohas ammusaegsete pealiskaudsete tuttavatega kokku põrkan...

Ühes R-kioskis hakkasime müüjaga kuidagi tuttavlikult lobisema, kuni ta äkitse vabandas: "Kuule, ma ei tundnud sind kohe äragi!" Ähh, egas mina tedagi kohe paika pannud... hea, et tal nimesilt rinnas oli:) No kunagine säästukaaegne kolleeg-kaaskannataja :)))

Millalgi varasügisel lobisesin Tallinna bussijaamas pikalt Jukuga:)))

Ja paar nädalat tagasi sealsamas.... Märkasin piletisabas seismas üht pimedat naisterahvast, keda mul suvel abistada ja toetada õnnestus ja kellega piisavalt palju juttu puhutud sai. Nüüd oli mul parasjagu kiire, aga otsustasin ikkagi öelda, et kassaesine vaba on ja et ta paar sammu edasi astuda võib. Tema koer... see hakkas äratundmisrõõmust emotsionaalselt vehklema, nii et perenaine küsis: "Kes sa oled?" Seletasin siis lühidalt... "Ja-jaa, ma mäletan ja tunnen su hääle järgi ära. Ehk kohtume veel, sul ju bussijaama tihti asja." :)))

Enne ja pärast laevatööd tuleb mul vahel Norde Centrumis aega surnuks lüüa. Praegu seal igasuguseid kingituste lette juurde tekkinud. Ma võtsin suuna küünelakkide laadungi poole... Mitte, et ma neist huvitatud oleksin, aga neid müüs mo kunagine klassiõde:) Pole me mingid sõbrannad olnud, aga millegipärast nii umbes 3-5 aasta tagant mingites suvalistes kohtades kokku põrkame:)))

Pühapäeva õhtul pärast külmavärinaid tekitavat kontserti Kaarli kirikus sai pisut vanalinnas kolatud... Meenutasime 3 aasta taguseid aegu ja tekkis tahtmine üks millimallikas manustada:) Valli baaris rahvast rohkem kui inimesi. Ja kui nii väikesel pinna paari meetri kaugusel üks mingil määral tuttav nägu on, siis oleks ju piinlik mitte teretada.... Juhtuski siis nii, et kümmekond minutit lobisesime ühe kunstnik-fotograafiga:) Tema elukaaslasega õnnestus aga järgmisel päeval suhelda. Tekkis lihtsalt äkiline vajadus ühe aastatetaguse CD järele... Ja müüjannale ei pidanudki ma midagi pikalt seletama, küsisin vaid, kas SEDA plaati ehk on veel. Ja oligi! :)))

Eile õhtupoolikul oli täitsa plaaniline külaskäik Lasnamäele. No TarkMeesTaskus põrutab ju lähipäevil pikaks aaks Jaapanisse emme juurde. Sai siis see noormees kõvaste ää kallistatud ja talle kaitseingel kaela riputatud:) Ise ta uuris, kas minu arvutis skype ikka on.... no siis me saame ju rääkida:))))

Sügistormid ja jääaeg...

Nii armas oli, kui õeraas täna hommikul telefonis huvi tundis, kuda ma tormi üle elasin:)
No tegelikult on ju 4 pühapäeva järjest kõvaste loksutanud... Aga ma olen õnneks enne kõigehullemat maa peale saanud:) Loodan, et merejumal ka edaspidi meievahelisest lepingust kinni peab ja ülisuurtest loksutustest mind säästab:)  Seda enam, et .... tundub, et alates kolmapäevast jõulueeseks hullumajaks lahti läeb....  No ennakulehel olid juba nüüd ülisuured numbrid (reisijate arv) kirjas ja ega need väiksemaks küll ei muutu.... Igasugused pühad muudavad inimesed eriti lolliks:)))


 Telemaan pole ma kunagi olnud... No tuttavlikult kõlavad näod ja mõned selgeltnägijad pakuvad küll huvi, aga.... on täitsa tavaline, et mitme päeva jooksul ma telekat ja pulti ei puutugi:) Laevas asi tiba teisiti. Kui töörügamine juhtub juba õhtul 7-8 aal läbi saama, siis unikülla ju veel ei lähe. Egas miskit, koisse siruli ja telekapult pihku.... armastan Eestit ja naudin koguperemultikaid:) Jääaega sai esimest korda rohkem kui 10 aastat tagasi kohalikus rahvamajas kinos nähtud. Ja on juhtunud kuidagi niimoodi, et kui telekast sellele peale satun, siis ikka ja jälle 1.osa... se mul peas juba:) Nüüd aga 2. ja 3. jagu ka nähtud.....

 Aga tänahommikune maarjamaine jääaeg on üleval Valaste Kohvik-Puhkeküla FB-i lehel.... Võrratu kunstiteos mu meelest :)))

Sügisväsimus...

Selline pime ja märg ja tuuline aeg ei kõlba kohe kuskile, aga eks tuleb üle elada. Vabadel päevadel kodus: natuke näputööd, natuke ristsõnu ja natuke arvutit. Natuke sellepärast, et minu silmadele selline kooslus nagu elektrivalgus ja prillid ei meeldi :) Nii et hetkel on lausa lust laevas tööd rügada :)))

 Liisal saab siis homme juba nädal Jaapanis oldud. Aga mulle pole vist ikka veel kohale jõudnud, et ta nii kauaks ära on. Eks nad kõik on ju aeg-ajalt kuskil kolamas käinud... No ja tänu internetile on elust-olust ülevaade ju olemas. Liisa tegi lõpuks endale FB konto ka... et kõigile lähedastele ja sõpradele samaaegselt lühiinfot edastada saaks:) Ja blogardiks hakkas ka... Kellel huvi ja kes veel ei tea, siis   ehimeelu.blogspot.com    Mõned sügismasendusevastased ergutavad killud on seal juba kirjas ka:)))

Juba november väe !!?????!!!

"Küll see aeg ikka lendab" ütles mees, kellel uur aknast alla kukkus.
 Paar nädalat tagasi avastasin ootamatult, et juba aasta merenaise ametit pidanud olen :) Pidevate töögraafikute muutmistega mul rutiini langeda ei lasta. Praegu siis aasta lõpuni nädalavahetuse töö pluss jõulude aal topelttasu teenimine :) 
 Natuke suhtlemisest ja suhtumisest ja suhetest.... Julgen julgelt väita, et viimase aastaga mu tutvusringkond vähemalt saja inimese võrra suurenenud on. Üks mu otsene kolleeg on paaril korral avaldanud arvamust, et meie, nõudepesijad, üks madalam klass oleme... et teised meile ülalt alla vaatavad.... No ma ei tea, pole ise küll aru saanud. Kõik oleneb ilmselt ikka endast ka väga palju. Mul meeldiv klapp nii omaealistega kui ka noortega:) Eriti tore on nädalalõpuks laeva saabuda.... Oi, kus sa olid? ... Nii tore sind jälle näha!.... Oi, tere!!!... Ma juba igatsesin sind!... Oooo, sa oled mu lemmiknõudepesija!.... Kuidas puhkasid need paar päeva?... Kas köhast oled lahti saanud?...
Üks poiss oli kord mu vahetuse ajal proovipäeval. Kui siis hiljem juba tööle tuli, tundis kohe huvi, kus see Haljala tädi on:) Ja kui ma kohale laekusin, lehvitas mulle eemalt, endal suu kõrvuni.
Ja üks neiu oli endale kajutisse uue teleka ostnud.... et vana (töökorras) niisama laua all ei tolmaks, otsustas ta selle minu hoolde anda:)  Tassis kohale ja pani paika ka veel.
 Ja kajutikaaslasi on mul ka peris mitu olnud, kõik kenad noored imised:) Kevadel nõudis aga üks, et ta ikka kogu aeg minuga ühes saaks olla. Enne uuris, ega mul selle vastu midagi ei ole.... no et minuga on nii huvitav igasuguseid asju arutada ja vahel nõu küsida (nii vähe, kui me ärkveloleku ajal samaaegselt kajutis oleme). Ükskord tuli ta ähmis näoga mulle töö juurde: "Kuule, millal sa koju tuled? Mul on vaja rääkida." ...... No pakuti talle samas laevas pisut ambitsioonikamat kohta... Loomulikult, tee proovipäev ära ja eks siis näis.... Ma vahel naljatamisi temale emme ja ta mulle tütreke :)))
Aga on ka teistsuguseid tüüpe.... inimesi, kes 10 ja rohkem aastat samal kohal töötanud.... Huvitav, miks nad end ülemuseks peavad?  Ainult nendel on õiged mõtted ja liigutused ja töövõtted!.... Pane see sinna.... ära seda sinna pane... seda peab hoopis nii tegema... jne. Õnneks otseselt kõigi sellistega kokku ei puutu, aga ma ju näen ja kuulen. Ühe suutsin paari terava naljakilluga paika panna.. kipub nüüd pisut sõbrannatsema, kiidab oma käsitööoskust ja lapselapsi... need on tal loomulikult üle-üle:)  Peaks talle varsti ütlema, et mul lapselapsi poole rohkem on ja ma ise ka aeg-ajalt üleprahi nobenäpp olen :)))

 Pisut töövälist juttu ka. Sel sügisel on mõned koolilapsed juurde tekkinud...
 Tristan läks esimesse klassi.... õpib kenaste ja päevikus on üks märkus ka :)
 Tiinale farmatseudipaberitest ei piisanud ja käib nüüd töö kõrvalt Tartu Ülikoolis... erialaks rahvatervishoid:)
 Ja Liisa...... Oma doktorikraadiga ta veel piisavalt tark ei ole ja ees ootab postdoktorantuur. Nädala pärast lendab ta kaheks aastaks Jaapanisse Ehime ülikooli õppima ja tööle... TarkmeesTaskus läheb jõulude aal järele ja jätkab oma kooliteed Jaapani koolis:).... Nii mõnigi on küsinud, kas ma ei muretse ja ei kurvasta jne. ....No mõistlikkuse piires ikka. Ega see tobe pabistamine ju kellelegi head ei too....       Muretsemine ei võta ära homseid probleeme, ta võtab ära tänase päeva rahu:)))))

Kohutavalt väsinud...

...töörügamisest ikka :( Paat pidevalt triiki reisijaid täis... sihike tamp pidevalt peal, et... Kaua-aegsed töötajad ei mäleta niiiiii hullumeelset suve :) Aga elasin selle kahepaiksuse üle ja nüüd jälle sadistlik nädalalõpu töö.
Kolm vaba päeva oli. Üritasin lihtsalt puhata ja mittemidagi teha :)  Siiski... aiamaalt tõin suure kilekotitäie füüsaleid ää. Kurke ja suvikõrvitsaid oli ka juurde siginenud. Kurb, et keegi vahepeal raksus ei käinud. Aga noh... mida külvad, seda lõikad :) Järgmisel kevadel püüan mõistlikum olla.
  Meeldiv on aga see, et lähedased sõbrannad minu järele igatsust tundsid ja mu töögraafikuga täpselt kursis on :) Telefonikõned ja kohtumised ja lobisemised :)
  Ja nüüd hakkan jälle minema.... kunagi ehk kirjutan ka :)

Kahepaikne...

... kord merel, kord maapeal. Nüüd suvel siis kahenädalased tsüklid. Ja laevas olen ka omamoodi kahepaikne... kord nisse, kord nõudepesija. Ega mulle see eriti ei meeldi, aga eks inime harjub kõigega :)  Päeva jooksul vahetan mitu korda tualette... Hommikul teksad ja T-särk ja kummipõll ja pesemist vajavad nõud. Kolme tunni pärast 15 mindiga kustud-pestud-kammitud ja selga valge pluus ja vest.... Siis jälle trööbariided ja vahetevahel ka vabaajariietus. Kord üks noormees uuris, et millal trikoovoor tuleb ka. Eh, milles küssa, kohe! Päevitusriided selga ja tunnikeseks peesitama. Aga jõusaalis meeldib mul ainult rattaga väntamine...

 Maapealne kõige olulisem uudis on see, et ma juba kuu aega neljakordne vanaema olen :)))) Mu kõige parem minia ja mu pesamuna said ühe poisipõnniga hakkama. Ja mul õnnestus Johan suht värskelt näpuga ää katsuda :)

 Noh aga tegemist on ikka palju.... Korraldasime kokkusaamise kunagise malevakaaslasega, keda 38 aastat näinud ei olnud. Eh, ega tegelikult pole ju me nii vanadki :)
Mõned sünnipäevapeod ja niisama istumised. Mere ääres peesitamine ja metsmaasikate jaht.
Ja mu aiamaalapp oskas mind peale kahenädalast merelolemist ikka täiega üllatada... No rohimisest ei tulnud midagi välja, sest ei taibanud luupi kaasa võtta. Õnneks olid ämbrid ja kilekotid näpus... Kurgid ja herned ja oad ja vaarikad ja kabatshokid... Olude sunnil ma hetkel taimetoitlane :) Üht-teist purki ja külmikusse ka pistetud.

Ahhhh, peale kahenädalast puhkust kuluks paar nädalat puhkus ää :)))))

Ülipikk vaikus...

No näoraamatus ma ikka oma tegemistest lühidalt olen pajatanud, nii et sealsed kolajad mo eluga kursis on... Olen elus ja terve:)  Aga siia pikki lauseid ritta panna pole viitsinud. Kummaliselt ruttu muutuvad uued tegevused ja olukorrad rutiiniks... Merelt maa peale ja linnast maale ja siis jälle vastupidi. Ausalt öeldes on see väsitav. Varakevadel olesklesin vabadel päevadel lihtsalt niisama ja nautisin oma kodu... Nüüd viimastel kordadel olen õues end energiaga laadida saanud: aiamaa ja rattasõit:)))  Tundub, et suvekuudel jälle 2-nädala kaupa loksuma hakkan, aga... enne pole miski kindel, kui see päris kindlasti kindel on... meie firma vanasõna :)
  Praegu jälle kott pakitud ja madalstardis.... järjekordne töine nädalalõpp ootab :)

Tööga abielus???

No nii hull see asi nüüd ka pole. Tegelikult mul ikka piisavalt vabu päevi, aga need on nädala alguses. Sellel sadistlikul graafikul on muidugi ka positiivseid külgi, aga.... nädalavahetuse koosviibimisi ja olenguid minu jaoks ei eksisteeri ning edasi-tagasi sõitmise peale kulub neli korda rohkem aega ja raha :(
 Eelmisel nädalal ma koju ei jõudnudki, sest osalesin tähtsal ja hirmkallil koolitusel. Mereohutus ja tuleohutus ja esmaabi ja kriisiabi... Huvitavad loengud vaheldumisi praktilise tegevusega. Kannatanu elustamist olen varemgi proovinud, aga tulekustutamisega tegelesin küll esimest korda. Suurel reedel aga termoülikond selga ja basseini... õues loomulikult:) Hõljusime selili vee peal ja tekitasime ussi ja moodustasime ringi ning ronisime päästeparve... See oli nagu teletupsude talisuplus ja kujundujumine:)))
 Omamoodi huvitavaks kujunesid ka meie õhtupoolikud. Öömajaks oli Silja Europa... logistiliselt parim lahendus, et hommikul õigeks ajaks Paljassaare-pärapõrgusse jõuda. Aga kuna see laev laekus sadamasse õhtul kell 10, tekkis küsimus, mida 4-5 tundi teha. Mul ja ühel töökaaslasel häid mõtteid jagus, aga.... botaanikaaed pannakse kell 5 kinni ja loomaaia kassad suletakse ka kell 5 ja muuseumid on avatud maksimaalselt 6-ni. Egas miskit! Meil viie päeva ID-pilet.... kasutasime täiega ühistranspordi teenuseid... trammist bussi, bussist trolli jne. Kui miskit põnevat silma hakkas, kohe maha... küll järgmise sõidukiga edasi saab:) Külas käisime ja ühel õhtul mõnulesime-ligunesime SPA-s ning Hortese aiakeskust võtsime nagu lillenäitust:))) Ja pooled oma lastest sai ää nähtud ning näpuga katsutud:) Reedel aga, kogu elamine kotiga seljas ja õlal, põrutasime loomaaeda ja sealt otse oma laevale tööle:) Ega ma seda oma kolleegi ju varem eriti ei tundnudki, aga tore oli tõdeda, et meil sarnased huvid ja suhtumised on... Oskasime seda kodutuelu lausa nautida:)))
 Ah jaaaa! Koolituse lõpus oli ju eksam ka ja nüüd on mul paber, mis n+1 riigi laevadel töötada lubab... Kui põrutaks õige mõnele Vahemere kruiisile rasket raha teenima :)))

Loominguline kriis vist :)

Tegelikult üht-teist mu peas ikka tiirleb, aga kirjapanemiseni ei jõua kuidagi. Päikest on vaja.
See lühike veebruarikuu sa paari tagasihoidliku seltskonnaõhtuga ää saadetud :)
Tulevik pole tume ega isegi mitte segane :) Edaspidi olen teadmata ajaks tööga abielus ja tõenäosus mind näha ning näpuga katsuda on kaduvväike... aga sugugi mitte võimatu :)
Nii et.... kui kokku saame, siis kirjutame :)))

...meri hülgehall...

...Tegelikult on hoopis ilm sihike sompus ja ligane. Meri aga sile ja vaikne... tuleb vaid päike juurde mõelda :)

 Maoaasta algas... kena uut kõigile!
 Ja lustlikku lähenevat vastlapäeva! Pikka liugu maasolijatele! :)))
 Soliidset vabariigi sünnipäeva ka!!!
 Ja veebruaris on kahtlaselt palju sünnipäevalapsi.... nii suguvõsas kui tutvusringkonnas... kõik päevad täidetud. Palju õnne kõigile!!!

 Mida ma siin merel loksudes ikka muud kirjutada oskan.... Ootan kevadet ja päikest :)))

Kirju.....

... on sihike lihtne omadussõna, aga....
Paljudele toob see silme ette rõõmsa ja värvilise pildi...
Osadele aga tüütu ja väsitava virr-varri...
Mõnele hoopis midagi tumedat ja masendavat...
Kui ainult ühte sõna nii mitmetei tõlgendada saab, mis siis lausest või pikast jutust rääkida... Juba hääletoon võib ju sisu erinevalt mõistma panna....
 Ja kui kuulaja-lugeja omapoolsete mõtetega juttu kaunistab, siis ...
Tavaline lause: lund sajab
Lapsed ja suusahuvilised rõõmustavad.... nad mõtlevad kohe õues müttamisele...
Maja- ja autoomanikud aga.... krt, jälle peab lund rookima hakkama...
Ja kui sellest hämamisest siin iva otsima hakata, on leiud ilmselt vägagi omanäolised ja erinevad :)
Kindel on seegi, et nii mõnigi mõtleb: "Mida ta selle mõistukõnega nüüd öelda tahab?"
Ei midagi põhjapanevat.... Lihtsalt... et üle pika aa siia midagi kirjutada, panin ritta mõned kirjud mõtted... Mustrilised lausa :))))))

Vaikus.........

Ei viitsi kirjutada :)))

Head uut!!!

Pisut rohkem kui aasta tagasi tõotasid kaardid ja taevatähed mulle muutusterohket aega...

Kevadel olin kahtlev ja ebakindel, aga mingil hetkel tuli teadmine, et endal tuleb mingi hullumeelne samm astuda.... küll kõik siis paika loksub:)  Ja nüüd olen ise siis mitu kuud loksunud:))) Esialgu küll avariipunnina, aga õnneks on ka jaanuar juba paigas.

Suhted.... Suve lõpus käis peast mingine klõps läbi ja üks lähedane koos oma perega võõraks muutusid:-( ..... Seda on võimatu seletada, kui isegi aru ei saa.... Pole minus viha ega trotsi, küll aga täielik ükskõiksus.... Vaevalt, et mõned tabletid või mikstuurid aidata saavad?!?
  Umbes samal aal muutus aga üks praktiliselt võõras inime natuke omaks... Oli mures, leidis mu numbri, helistas.... Ja kokku said kaks katkist meremeest. Mõrad ja praod meil küll pisut erinevad, aga teineteisele toeks ikkagi, nii harva, kui kohtume. Enamuse ajast loksume ju erinevates vetes... Ehk meri haavad parandab:)

 Jõulud olid töised, aga pidulauast pääsu ei olnud. Kõik see pere.... laevapere... nautis paar tundi õhtusööki :)

 Aastavahetuseks plaane polnud, aga südaööl imetlesin Rakvere ilutulestikku :)))

Nüüd jäi siin netis mingi horoskoop ette.... Elu erinevad pooled loksuvad paika:))))))

Eks loksun siis edasi:)))

Köh-köh-köhhhhhh

Mõned töökaaslased kurdavad, et laevaõhk neil tervisele halvasti mõjub. Mul just vastupidi... kodus hakkan köksima ja mingit paksu tatti välja nuuskama, kuigi nohu ei ole ju. Seega on aeg jälle "tervisevetele" minna :) ... Olin siin äraootaval istekohal, no et kuhu ja millal. Õnneks see, keda eelmistel kordadel asendasin, on otsustanud end pikalt ja põhjalikult ravida... Mul siis tuttav seltskond ees ootamas. Ja kuna ma kahe nädala jooksul mitu korda hambaarsti külastasin, ongi nüüd karjuv vajadus mitte kulutada, vaid juurde teenida:)
 Paremate söökide vastu on ka juba igatsus tekkinud :)))

112

Sellele numbrile helistades võib mõne aja pärast kenasid ja toredaid noormehi näha:)))

Toimetasime reisiloleva sõbranna majapidamises... toitsime koera ja rookisime lund ja kütsime ahju. Ühel hetkel hakkas esikus ninna tugev kaablikärssamise hais. Tõmbasime juhtmeid seinast välja ja kustutasime tule... läks nagu pisut vähemaks. Aga ärevus ja pisike hirm närisid ikkagi hinge, nii et ma elus esimest korda päästeameti numbri valisin. Seletasin rahulikult situatsiooni lahti ja eeldasin, et nad kuskile elektririketesse pöörduda soovitavad... Aga ei, lubati meile keegi kohale saata ja rõhutati, et kindlasti uuesti helistaksin, kui suitsu ja tuld märkame. Olgu peale! Suutsin koeramüraka kuuriukse taha sulgeda ja siis.... Ohhhhh sa püha müristus! Värava taga vilkusid kaks tuletõrjemasinat ja üks väiksem operatiivauto:) Hetke pärast peatus ka möödasõitev kiirabi ja tundis huvi, kas teda ka vaja peaks minema... Ei-eiiiii! Meil niigi õu ja tuba ilusaid poisse täis:) Uurisid ja arutasid ja avaldasid arvamust, millest ja kust see kärssamine tuli.... Ja seinu ega lage lõhkuma ei hakanud ja rahustasid meid, et mingit ohtu pole. Mõne aja pärast astusid paar oma poissi läbi ja nende arvamus klappis täpselt päästjate omaga:)
Aga natuke piinlik oli, et sihike kari kohale saadeti... selle tuisu ja libedaga neil niigi palju väljakutseid. Samas.... parem karta kui kahetseda.
Igatahes suuuuuuur kiitus meie poolt: Selline pingeline töö ja väike palk, aga nad ikkagi nii rahulikud, osavõtlikud, asjalikud.... Lausa mõnusad kohe:)))

Keegi ei kirjuta, keegi ei armasta :)

Eks püüan siis ise midagi kirja panna...
Peale laevalt mahalaskmist ma paar päeva lihtsalt nautisin OMA kodu :)))
Ühel tagantjärgi sünnipäeval sai käidud :)
Ja esmaabi saamiseks trügisin hambaarsti kabinetti sisse... Perearsti sai ka üle pika aa nähtud.
Kaubanduses on kõik vanaviisi.... Poed igatsugu träni täis, aga seda konkreetset vajaminevat pea võimatu leida.... Lõpuks ikka sain endale korralikud tööpapud :)))
Külalisi käis... mõned kohalikud ja üks kaugelt :)))
Mardipäeval naistekas ja part :)))

Huvitavate tegevuste vahele mahtus aga piisavalt selliseid pimedaid-kõledaid hetki, et.... No misasja ma siis Haljalas hallitan?!? .... Aeg jälle merele staaritsema minna :))))


Ja kuidas teie kõik hästi elate???