Hommikud ja õhtud na pimedad...

...ja ilmad nii rõsked ja jahedad.
Oligi ülim aeg eelmisel laupäeval grillihooaeg ametlikult lõpeteda. Mingid paharetid püüdsid seda natuke ää rikkuda... Selverist ostetud soolaubadele oli unustatud sool lisada... panime siis ise :) Ja gaasigrilli kasutamiskogemuste vähesuse tõttu kippusid vorstid-lihad kahtlaselt mustaks tõmbuma... Loomulikult oli viga mütsi all, aga müts oli ju toas:) Vihtusime oma kered head-paremat täis ja raskustunnet kõhus aitasid leevendada sulgpall ja tantsud tähtedega :)))

Pühapäeval koos Kaiaga taas Võsu kandis. Leidsin männiseeni ja kukekaid ja.... ühe tühja õlleprgi ka :)
Teist aastat tähistati siis vanavanemate päeva ja mind pidas sel puhul meeles mu isa :) Liisa&Co olid osalised(Tristan) või kaasaelajad Tallinna maratonil ja neil polnud see uudne tähtpäev meeleski. Aga eile õhtul kostus mu telefonist Tristani reibas hääl: "Vanaema, kuule, mul on jalg kipsis!".... Tore on! Juhtub ikka, kui lasteaia õues majakese katuselt alla hüpata. Aga neil nüüd probleem, et töötut vanaema pole, kes last hoiaks. Äkitse on mõnel linnainimesel kahe järgneva nädala jooksul vahel tööpäeviti aega ja tahtmist osalise liikumispuudega 5-aastasele jõnglasele seltsi pakkuda?!!!? Andke teada! Või veel parem, helistage Liisale ja leppiga kokku!

5289705 :)))

Nad moosisid mind ääää.....

...tsehijuhataja ja padjaliini pomski. Ja tootmisjuht naeratas nii rõõmsalt, kuuldes, et olen nõus edaspidi padjapakkimisega tegelema. Eks olen sealpool paaril korral ennegi asumisel olnud... tundub füüsiliselt kergem, aga eks kiired töövõtted tulevad ajaga. Loodan, et saan hakkama... pean saama, kui öeldi, et kedagi uut ei palgata ja olemasolevatest olen mina parim variant. Kiida lolli, küll loll rabab :))))))) Eks ma ise kiidan ka ennast... no ei suutnud välja mõelda, kes minu asemel seda ränkrasket tööd teha võiks. Igatahes tekiliini ülemus oli vääääägadema mureliku olekuga: kaks võimalikku kandidaati omavad ühist nimetajat---- venib nagu kummipeal. Ja-jah, nad mõlemad mul eriti kiirel aal nö abiks olnud... ei taha halvasti öelda, aga kohati nagu segasid hoopis.
Ja see neiu rullija, kellega me nagu paaris härjad koos rabame.. vajadusel ka puhkepausi ajal.... Teiste arvates on ta väga probleemne, no pisut on jah.... Minu patja põgenemisest kuuldes kiskus tema suu niiii nutuselt viltu: Ma tahan sinuga koos töötada! Kes siia pannakse? Keegi ei oska ju!
Nojah, pisut reeturi tunne on küll. Aga täna sai mul aasta tekke lapatud, miks mitte vahelduseks midagi muud teha. Seda enam, et selles vahetuses nii mõnnad inimesed on. Ja-jah, vahetuses... padjasõdalased ju kahes vahetuses, nädal hommikul, nädal õhtul. Esmaspäevast saan siis pisut kauem magada.

Tööalane pööripäev :)))

Suvelõpupikendus :)

Kui ma eile hommikul bussiga Võsule jõudsin, oli vihmasadu juba lõppemas. Terrassil kohvi nautides võlusime ilma niipalju ilusamaks, et rattaretk ette võtta. Kõigepealt Käsmu... niisama tuttavate paikade ülevaatamine ja armas- hubane-kohalik sügislaat. Edasi ilusad metsateed vaheldumisi porimülgastega... Käsmu järv... Eru rand... Hundisilmale ei läinud, liiga palju ülesmäge väntamist :) Aga hiljem võtsime hoopis paaritunnise seenelkäigu ette. Pisut kukekaid ja natuke männakaid... Pole paha, arvestades, milline rohkearvuline hommikune vahetus juba metsaaluse läbi kamminud oli :)
Ööseks unustasin end Võsule... no et peale hommikukohvi Palmse laadale minna. Fantastilised käsitööd ja pisut vanavara ja aiasaadused ja vorstid- singid, leivad-saiad... Mitut masti taidlejaid... Palju-palju tuttavaid.. Ja tänu laadale sai mõisapargis tasuta ringi kolada :)))
Natuke veel Võsul kolamist ja enne kojutulekut korralik saun. Sihike sujuvalt sujuv nädalavahetus oli :)))))

Oot-oot... midagi teravat oli ka. Eile enne kodust lahkumist hakkas mu vasak pihk äkitse sügelema... Vara nagu, palgapäevani ju aega. Mõtlin, et mo rahapeopesa rikkis on, aga ei.... selgus, et rohkem kui töökorras, sest... maast leidsin paberraha, millel number 50 peal oli :)))
Ma ei tea, millega see küll lõpeb, aga... kui eeldada, et kaks ilma kolmandata ei jää, siis pean ka järgmisel nädalavahetusel Võsule minema ja Kaia peab mu läheduses viibima :)))
No mõned õelad ennustavad, et nüüd maja ja autoga mehe leian :))))))

Hakkab vist läbi saama...

... see suvi ikka. Täna juba kahtlaselt jahe.

Laupäeval sai sügis-talvise seltsieluga algust tehtud. Selle hooaja esimene loovuskoolitus. Hommikul bussitäis naisi ja lapsi Karepale, õhtul koju tagasi. Päev oli täis käelist- ja suulist tegevust... Märgviltimise ABC... kodus ma sellise solgerdamisega küll tegelema ei hakka.... Nõelviltimine... vot see on teine tera, pimedatel õhtutel mõnus ajaviide. Käsitöö vahele mahtus ka rannas peesitamist ja metsas jalutamist... Kaks külluslikku söögikorda ka. Igati sisutihe ja tegus päev... kõik kõigest kahe raha eest :))))))

Pühapäeval läksin Võsule viimast võtma... ikka sellest suvest. Bussipeatuses paar piigat pöidlad püsti... said ruttu küüti. Minul käis peast läbi aga kummaline mõte, et hääletama ei hakka... küll keegi ise peatub. Paari minuti pärast nii oligi... taksoga Võsule:))) Poolteist eurot.... piinlik oleks olnud ää öelda :)
Peris mitu tundi sai rannamõnusid nautida, kuni äkiline jaheduselaine meid lahkuma peletas. Kolasime siis niisama ja kirusime ringtee ehitusega kaasnevat organiseerimatust... Paarikümne kildine ümbersõit... milline aja ja kütuse kulu! Loomulikult on otstarbekam metsa alt otse põrutada! Kui siis kritiseerivalt seda looduserikkumist vaatlesime, avastasin, et mitte ainult seened ja marjad puude all ei kasva.... Kuiva sambliku sees vaevunähtav ringjooneline ese polnudki pudelikork, vaid hoopis..... korralik väiksematsorti klotser :) Kodus hambapastaga töötlemise järel lõi teine kenast särama ja luubi all näitas numbrit 585 :)))

Tundub, et tuleb kuldne sügis :)))))

????? Vabaduse Laul ?????

Pealkiri ütleb kõik...
Kallikesed, kes te kohal ei olnud ja mul ka enda eest laulda palusite... andke andeks!!!! Ei olnd mul endalgi midagi laulda... no lihtsalt ei oska neid ingliskeelseid hitte :(((
Tore muidugi, et meid toetavate ja armastavate riikide muusikud kohal olid, aga nende lugude vahele oleks võind ikka midagi kaasakiskuvalt eestimaist ka mahtuda.... Regilaulu idee oli isegi huvitav, aga kui eeslaulja na tuimalt ja vaikselt laulab, siis rahvas kaasa küll ei läe... ja kuratlikult pikaks venis see ka.

No ei olnud kohe mitte seeeeee, mida ootasin :(((((((((

Palus pohli punetab...

....Ei, nii hull asi veel pole... las küpsevad nädal või paar. Ja ega ma oma talvevarusid täiendamas ka pole käinud. Lihtsalt... kui oled Võsul, ei istu ju toas. Metsateedel jalutades pihutäis mustikaid suhu ja samapalju vaarikaid ka... Samast teepealt ühe söögikorrajagu kukekaid ka.
Kahel Võsu-nädalavahetusel on kahtlaselt palju plaanitud ja plaaniväliseid kohtumisi olnud... nii sugulaste kui sõpradega :) Lisaks veel üllatuslikud telefonikõned... mitte ainult nädalavahetusel. Ja kummalised autod Kaia suvila sissesõiduteel...
Marutorevahva, et oma Tiinakest kõvaste kallistada sain:)))) Oli teine Võsul võrku mängimas. Selle sportliku seltskonna mõnede liikmetega ristusid me teed ööpäeva jooksul nii tihti, et täna hommikupoolikul puude tagant repliiki kuulsime:"Metsas ka ei anna nad meile rahu!" :))) Andsime ikka... aga enne valasin oma mustikatopsi Tiina ämbrisse tühjaks ja... paari tunni pärast rattaretkelt tulles neid jälle kohates loobusin rõõmsaste kukekatest :)))
Aga, mis mulle endale metsas rahu ei anna, on repliik ühest ammusest malevaaegsest laulust... Alati hakkab kummitama:
Kanarbik....ja põdrakanep...
põdrakanep, kanarbik...
Üks on lühike kui suvi,
teine nagu sügis pikk.....

Elagu rahvaste sõprus...

Kõik rikkad ja arenenud maad, võtke vastu igasugused pagulased, karvased ja sulelised, nahavärvist ja usutunnistusest hoolimata! Ja hoidke neid kui sitta pilpa peal! Ärge solvake neid, ärge puutuge neid ja jummala eest ärge kedagi maha laske! Sest siis läheb mässuks... hullemaks kui meie pronksöö....
Tiina käis Londonis sõbrannal külas... sellel, kes eilses AK-s telefoniintervjuu andis... Mailisel elamine hävinend... Tiina suutis tulest päästa passi ja lennukipiletid... Veel üks noor Eesti paar kodust ja kogu varanatukesest ilma... Politsei kaitse all suunati nad ühte pubisse, kus võis süüa ja juua ja rahuneda... Üks piiga oli lausa hüsteerias... teistele mõjus shokk naermaajavalt... Kuna mahapõlenud maja kuulus ühele hotellile, kus noored töötasid, siis said nad ka hotellis ööbida...
Tiina nüüd oma kodus Tallinnas... tervelt 22 minutit andis mulle juhtunu kohta telefonis aru... Tänab õnne, et niigi läks, aga... vahepeal tuleb jälle nutt peale... Ja mina võtsin eile rahustuseks viina, sugugi mitte palju, aga mõjus nii, et lausa mälukas.... Samas, hommikul ei mingit pohmakat ja täitsa töövõimeline :)
OEHHHHHH! Tegelikult on ju kõik hästi! Mis ei tapa, teeb tugevaks :)))))