Pole mul kunagi kõrgelt-tasustatud tööd õnnestunud teha. Pidevalt alla poole Eesti keskmist :( Aga hakkama olen saanud ning kopkaid ja sente lugedes lapsed inimeseks kasvatanud... Viimasel aal aga tundub, et ma üleüldse majandada ja raha lugeda ei mõista. No eks see külm talv ja ülemõistuse kõrge keskküttehind on rahakotti kõige suurema augu löönud... Poeskäigud tuleks aga hoopis ää jätta... seal küsitakse kõige lihtsama söögi ja esmatarbekaupade eest ju hingehinda. Ah, töölkäimise rõõm, et maksud saaks makstud!
Järgmisel palgapäeval saab ehk suuremaid numbreid näha, sest eile oli tööpäev ja eeloleval nädalal kõik päevad 2 tundi pikemad. Eks olen ju elu jooksul 12-15 tunniseid vahetusi üle elanud küll, aga siis järgnes ju paarile tööpäevale samapalju puhkepäevi. Niimoodi jutti 10 tundi päevas ehtmehelikku tööd teha pole sugugi meeliülendav... Ah, ega ma virise... mõtlen lihtsalt, et kas peabki nii olema, et pisut inimlikuma palga nimel ebainimlikult rügama peab?!? Ja ikka see korduma kippuv küsimus: Kuidas see keskmine palk saadud on, kui enamus mu tuttavatest nagu minagi pooltki sellest ei saa??????
Paar päeva tagasi tabas poes mind äkiline soov osta üks kiiretoimeline lotopilet... Alles kodus avastasin, et tegu polnudki kunagise tavalise 10-kroonise loosiga... Hoopis super-summ... hind 2 eurot! Ai, ma olin enda peale vihane sellise tobeda väljamineku pärst.. Kirusin ja kraapisin ja kraapisin ja kirusin.... Eh-heeeee! Kraapisin välja 10 eurot! :)))
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
No näed, kui vähe õnneks vaja. Tervelt 8 eurot maast leitud.
Kergelt tulnud, kergelt läinud :)))
Postita kommentaar