Valge viina ilm...

Selline ligane ja läbipaistmatu. Juba terve nädal. Ja seda täitsa ilma viinata! Reedel oli vigade parandus: Urve sünna minu köögis. Kartulid ja heeringas ja viin... Mitte ei suutnud me meenutada, mis ajast ja millest selline näidismenüü trditsiooniks kujunes, aga see toimib suurepäraselt! Kuna Ulla, noor inime, minuealise silmis lausa IT-girl on, siis palusin talt abi orkuti emakeelseks muutmisel. Ühtlasi toksis ta ka mind kasutajaks. Urve ei suutnud ää imesta, kuidas arvuti teadis kohe mu lapsi ja Kaiat jne. sõbraks soovitada. No on ikka tark pill mul! Tunneb omad ära nagu koer! Koosviibimine läks igati asja ette, ilm polnudki enam udune ja meie olime pigem lõbusad kui udused :))) Aga näe jälle kallab. Kolme lumehelvest on ka siinkandis nähtud!
Vahelduseks mul võimalus lapsevanema kohustusi meenutada: Madisel siinkandis kossumängud, seega mõned päevad pisipoja Haljalas. No paljukest ta kodus on, aga kui on, siis nii, et esikus 4-5 paari poolemeetriseid tosse mul jalgu jäävad. Seega koksab 4-5 pead aegajalt ka esiku lampi. Hetkel nad kõik Rakveres ja vaikus majas.
Kodanikukohust täitsime me mõlemad Madisega ebapoliitiliselt, rohkem nagu heategevuslikult: andsime hääle headele tuttavatele. Ja nüüd toksin youtube.com-i Supererakond ja naudin andekate inimeste sõna- ja hääleseadet :)))

Surm tuleriidal ?!? :)

Mul võõraste laste suhtes sümpaatia puudub, vahel tundub, et isegi vihkan neid viisakalt. Enamasti lapsed seda ka tajuvad, aga täna hakkasid ühed tuksikud s.t. et kaksikud poisid (~2. kl. ) minuga nii suhtlema, et.... No rääkisid kooliasju ja puidutöö ringist ja uurisid minu laste kohta ja lõpuks olid veel mures, et kas ma üksi ei karda... Mida? No kolle näiteks! Mis te nüüd, ma ise ju väike nõid! Sellepeale panid nad itsitades jooksu. Loodetavasti nad mu ülestunnistust surmtõsiselt ei võtt ja külapeal tõde levitama ei hakka. Olen küll soojalambene, aga tuleriidal nüüd küll otsa ei tahaks saada! :)))

Esmaspäeval...

...olin mõned tunnid õpilane Kiir. Seminari poes. Sinna helistasin ma septembri alguses kuulutuse peale, aga siis mind ei vajatud. Reedel helistas aga härra omanik, et ikka vajavad. Tegelt nad vajavad kahtlaselt tihti müüjat, no nagu kunagine Eixi tanklagi. Läksin siis koos negatiivsete eelarvamustega "proovivõtetele". On hullemaid! Läänemere säästukas näiteks. Vaagisin kõik head ja vead oma peas läbi ja paraku sain miinuseid rohkem kui plusse. Seega siis endiselt töötu :(
Aga kohvitamas ja lobisemas käisin oma "vahetuskorteris" :)))

Surmani suletud tõmbluku tunne...

Nii algab üks Doris Kareva luuletus ja need sõnad sobivad ideaalselt mu viimase aja meeleolu ja enesetunde iseloomustamiseks. No paaril päeval olen tänu normaalsele ilmale veidi jalutamas käinud, aga ega üle tunni siin kuskil sihitult kolada pole ju. Niisiis üks ja ümmargune toas molutamine. Kui pussnuge sadas ja tuul möllas, tekkis üks helgem mõte, et näe, ma EI PEA välja minema :) Aga igav on! Aastate eest said kõik lõngajupid sokkideks ja riidelapid tekikottideks ja ühtki head ja kasulikku ideed ei teki kohe mitte. Ogaralt agar ma pole, seega vägisi koristama ei hakka (pole suurt vajadustki) ja sokke ning aluspükse igavuse peletamiseks ka ei triigi. Seda enam, et tolmuimeja ja triikraud kallist elektrit kulutavad :) Uurin siis netist tööportaale ja kinnisvara ja uudiseid ja loodan, et keegi kirjutaks ka. Lõpuks laon tuimalt kaarte. Telemaan ma ju pole, aga mu vana ja väsinud telekas nii ühe saate kaupa on nõus üht-teist näitama: igatsugu kriminalistid ja kondid ja jälgi jätmata ja selgeltnägijad..... Ühel õhtul siis naistvahetus, hi-hiii! Tekkis mõte, et üksikutele inimestele peaks ka midagi sarnast korraldama, a`la koduvahetus. No et ma lebotan 10 päeva Rakveres Mareti korteris ja Maret toimetab siis peale tööd samakaua siin Haljalas. 15 tuhande nimel saan ma ilma internetita ja Maret ilma telekata hakkama küll :))) Pealegi on pärast siis mul ilmselt uus telekas ja Maretil arvuti ja NET :)
Tööinimestele kadestamiseks: mul on täitsa selge 12-13 tundi jutti magamine. Pole ju põhjust sooja teki alt varakult välja igavlema ronida! Pealegi ma ju voodis ei söö ega suitseta :) Tervislik kokkuhoid! Ja lähengi nüüd tuttu! Vaatame, mida toob esmaspäev!

Talviseks kisub...

Kui kolmapäeva õhtul Tallinnast tulin, oli kuskil poolel teel umbes 5-kildine lõik ehtsat talveteed. Maa oli lörtsist ja rahest valge ja libeeeeee. Loomulikult paar autot kraavis ka. Aga tegalikult on see sügis ikka pikalt soe olnd. Eelmisel laupäeval sai Pille aias grillihooaeg ametlikult lõpetatud. Külm ei olnud, aga pime küll. Seega sobilik valgust kartvateks tegudeks! Vedasime Urvega õige mitu kärutäit freesitud asfalti teeäärsest hunnikust Pille garaaži ette. Me oleks võinud kõik sealt ää kärutada, aga perenaine arvas, et aitab. Järgmisel päeval käisin kirikus pattu kahetsemas :) Tegelikult oli Rakveres Estonia katastroofi mälestuskontsert ja jumalateenistus. Ilus. Pärast väike istumine Helmi juures ka.
Eile oli Rakvere päev. Tööametis see igakuine nägude kontroll. Sain siis teada, et nädala jooksul mu arvele tervelt 723 krooni laekub! Läheb laristamiseks :))) Juuksuris käisin ka, kes teab, millal jälle võimalus (rahaline) tuleb! Ja kuna bussi väljumiseni tubli tund aega oli, siis seadsin sammud Anne Söögitoa poole. Üldsegi mitte sööma, vaid sugulastega tutvuma :) Püüan selle teema lühidalt lahti rääkida.... Ma pole kunagi oma vanaisa (isa isa) näinud ja teadsin, et ta on surnud. Tegelikult suri ta kuskil 1970-tel. Ta oli olnud joodik ja peale lahutamist ütlesid mu isa ja Illa temast nii lahti, et ei suheldud, ei räägitud temast. Aastatega olen juhuslikelt inimestelt juhuslikult kuuldud lausete põhjal üht-teist paika pannud. Vanaisa abiellus uuesti ja uues peres oli ka poeg ja tütar -- mulle siis onu ja tädi! See poolikane onu on muide elanud Haljalas samas majas, kus mina enne. Ühel õhtul oli see teadmatuse ja mitterääkimise teema meil Urvega päevakorral ja siis hakkas Urve midagi ja kedagi seostama. Helistas kellelegi, uuris neiupõlvenime ja šokeeris siis teist inimest, et näe lobisen siin su tundmatu sugulasega.... No läksin siis eile tutvuma, ette teatamata. Tore! On kohe kaks poolikast onutütart! Toredad ja tublid. Peavad väikest söögikohta. Ja egas nende pereski millestki räägitud. Olid kohe üllatunud, et vanaisal (see meil ju ühine) enne veel pere oli. Paarkümmend minutit ma nende kallist tööaega kulutasin. Midagi me kokku ei leppinud, telefoninumbreid vahetasime, et mine tea..... Igatahes tundus, et see minupoolne üllatusvisiit neile meeldis. Mulle endale küll meeldis :)))

Olukorrast rindel...

Siiani pole nagu arugi saand, et NATO lennukid meie õhuruumi valvavad, aga nädala algul olid paaril päeval Lääne-Virumaa kohal mingid õppused ja siis tulid paarikümne aasta tagused ajad meelde. No need praegused teraslinnud lendasid pisut kõrgemal kui kunagised vene omad, seega punakotkaste kombel nad köögiaknast süüa küsima ei kippunud. Aga see kohutav müra tõi silme ette pildid, kuidas paanikas koer jooksu pani ja kuidas pisi Madis hirmunult oli valmis pea ees maasse kaevuma. Vastikult paha tunne oli. Kes mäletab, see mõistab.
Töörindel on vaatamata aktiivsele tegutsemisele negatiivsed seisud. Telefonikõnedele vastatakse, et on juba inimene olemas ja cv-dele ei vastata sedagi. Töötuks arvele võtmine läks ülikiiresti, sest eelmisest hooajast ju kõik vajalik minu kohta neil andmebaasis olemas. Lähitulevik tundub masendav ja tume, aga õnneks on töötutoetus NAERUVÄÄRSELT väike :((
Aga ega igav ei ole. Ainult paaril vihmasel ja tuulisel päeval olen toas molutanud. Lapsehoidja ametit sai peetud ja kui juba pealinnas, siis ka lobisemisõhtu Tiia juures. Aiamaal käin nokitsemas ja värsket õhku hingamas ja külauudiseid kuulamas. Urvega kahtlaselt tihti Ullat külastatud: kord pannkoogid, kord fooliumis kartulid, kord pirukad. Ja Malle kartul võetud! Õlletehase pundiga toimus äkitse ja spontaanselt väljasõit elektriku Peetri suveresidentsi. Loomulikult ka Võsu, Pärispea, Viinistu. Ja täna töötute ühiskülastus seenemetsa (Railiga). Homme Tartusse, õhtu Tinkaga ja laup. Teele näitus.
Polegi nagu AS Aega Küll! Hoopis AS Aeg Lendab - ütles mees, kellel uur aknast alla kukkus.

Päikesemärgid

Sellise pealkirjaga raamat jäi mul eile õhtul näppu. Peatükk "Kalad alluv". "Suurem osa Kalasid lahkub pigem ise töölt, kui laseb end vallandada. Tundes ebameeldivusi tulemas, vingerdab inimkala võrgust välja enne, kui jõuate teda kimbutama hakata." Viimastel päevadel olen selgusele jõudnud, et väga õigel aal säästust tulema sain. Nädal tagasi kohtasin juhuslikult üht töökaaslast, kes kurtis üha hullema olukorra üle ja lubas ka lahkuda. Nüüd nädalavahetusel oli mulle aga kaks pikka ja üliemotsionaalset telefonikõnet. Kõike ma ilmselt salvestada ei suutnud, aga... Tuli sinna mingi Mustamäe poe juhataja, noh nagu Ruthile juhatajatööd õpetama, aga on nüüd hoopis ise mitme säästu boss. Ja see uus luud pühib ikka väga kummaliselt. Müüjad ei tohi omavahel vene keeles suhelda. Kõik töötajad (ka endised) on vargad! Suitsetad, järelikult oled sina see, kes suitsu varastab. Ta teab täpselt, et poe kõrval pidevalt üks auto seisab, kuhu me kastidega alkot ja kohvi jm. väärtuslikku tassime! Kadi pani lahkumisavaldusse kirja, et ei suuda sellistes tingimustes enam töötada ja see paber kisti lihtsalt katki. Aga töölt peavad kõik vargad ju lahkuma ja pidid kirja panema, et loobuvad lõpparvest. Õnneks on mõned juba tööinspektsioonist või kust iganes abi otsima läinud. Kuuldavasti on paarile endisele töötajale ülekuulamise stiilis helistatud ja seetõttu nüüd mullegi kõllati, et teaksin tobedateks situatsioonideks valmis olla. Mul sai seal ikka tõesti õigel ajal mõõt täis! Selle teema lõpetuseks veel üks lause astroloogiast: "Sealt, kus vesi hakkab roiskuma, ujub kala minema enne, kui jõuate puhastusseadmed käima panna." :)))